[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kints1 kints g kin(t)su eP(kinss Tõs; g kintso Ris, kindsi Mar) M(g kindsu Hls Krk) Kam, g `kintsu u Kuu(-ns-) VNg Lüg Jõh, kindsu T(kins San; g kinsu Nõo) V(-o Plv Räp Se[kińts, ḱints])
1. reis (inimesel) ta üsna `paĺlalt särgilt ning paĺlaste `kintsudega Jäm; On meest ja on `kintsu koa, kints nii jäme kut mo kere Pöi; nii lahjaks jäänd, kindsid keivad üsna vaheleti Mar; `taksed püksid `õeruvad kinsud `katki PJg; koer `kargas `kintsu `kińni Juu; kasuja aas kintsu `pääle Vil; jooseb pallaste `kintsega Trv; temä vedäśs tõist `kintsu perän, käis kepige Krk; laits om vist penid `suśknu, nüid om peninagel kindsu pääl, kints valutab; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; lühikse pöksi olluva jalan ja, no‿s `oĺliva kintsu `paĺla Kam; kui valluss mu jalg om kindsust, ei lasõʔ inämb `liiku Krl; tu̬u̬l (tüdrukul) olõ õss muud, ku säĺgru̬u̬ds ja sinidsõ˽kindsuʔ (väga kõhn) Rõu; śjool om `kintso piteh tettü kaadsaʔ (kitsad) Se; kintsu kaapima fig lipitsema, lömitama Midä sa `toise `kintsu `kaabid ja `toise ies lömitäd Kuu; `Püssi krahv tahi `kintsu `kaapimist Lüg; tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar; `kaapas ärrä `kintsu Trm; kaaṕ küll opetajal `kintsu Puh
2. looma (taga)jala reieosa sandi obuse `kohta `eetasse ka, kuulab kinsud vaheliti, p‿suuda `keia Khk; suitsetab ühü sea kinsu ää Tõs; si̬i̬ lammas olli musta `kintsega Saa; jõuludest sai [karjane] kolm `lamba `kintsu ja kolm `vorsti VMr; sink on kinsu liha Pil; veli tõi suure kindsu sia liha Nõo; `naksiva sõ̭ss liha `kaema, üt́s tagumine kints oĺl joba är˽`kaonuʔ Urv; Liha `raoti˽ja lõiguti tüḱes: kindsu esiʔ, lapõ esiʔ, sälärihm esiʔ Rõu; suuŕ t́sia kints oĺl pant `kapstidõ `sisse Vas; kana ḱindzoʔ Se
3. fig kasutust Mis seda `kintsu viga `tõsta, `kerge nagu õle tuust (kõhnast inimesest) Han | Ühel nõul kui kints ja kalts Koe | kes `väikse [heina] kaari lü̬ü̬b, lääb ütte `kintsu pidi (külg ees), kes sipsib, si̬i̬ om `õige `niitmine ku keerutep Hls; mis sa ütte `kintsupidi läät Krk; kui muidu ei saa [eespool niitjale]`perrä, siss laśk ütte `kintsu piti, aga üten lät́s tõśtõka, kaar kül `ahtamp kui tõsõl Kam | miu poig tõmmati si̬i̬ pühäbä ütte `kintsu pidi üless (kuulutati kirikus esimest korda maha), tuleva pühäbä tõmmats tõist `kintsu pidi Krk | uma kitt lätt kõ̭iḱ läbi `kintsa `vällä Se | Kindso löövä püüdlet (kardab) Räp
4. ais adral om kait́s `kintsu raudpuu küĺlen Krk; [voki] kindsuʔ Kan Urv; [vokiratta] kindsõʔ Se
Vrd kint