[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kint1 kint g kindu HJn JõeK Kad VJg Sim I(-o Kod), `kindu R(`kintu g `kindu VNg Vai; pl `kintud Jõh IisR); kińt g kińdi Lei
1. reis; reie alumine osa `kindud on `aiged Jõe; Küll on sel `piiga`lapsel aga `peened `kindud, ei `tiie `kuidas `neie `kintuie pääl `püstü `seisub Kuu; tikkud olid `niisukesed et mies - - `püksi `kindu `külles `tombas tule üles Hlj; `kindud on `kangest läind Lüg; Sain paar `kõrda `sähmäda `müädä `kintu; käib `kindud `ristis vai `kindud kuas nagu `nihvakint Jõh; annan `sulle möda `kintusi HJn; `undruk jääb pualeni kindani, pane tükk `alla Kod || reba `kergita oma `püksid, su `püksid `langevad `kintule Lüg; `püksid `kintus Jõh
2. looma tagajala osa; koodinukk obosel akkas siis sie `vankri põhi`lauad `kintu `käimä; obone `kange `kintu `kartamaie Lüg; Ovosel `kindutagused kohe `märjad IisR; kint on [seareie] alumine õts, sie kiedetasse supist Iis; kui sood `küńti, `pańdi obuste `jalgade `alla puu klopid, muidu oli obune kinduni sees Trm; esimäsel jalal one põĺv, tagumasel kint; obene `pelgäb `kinta; koer õli ammussanud lehmäl `kintu, kint verine Kod; `sińkidel `pańdi nöörid kindust läbi (suitsutamisel) Lai
3. põlveõnnal Ku jalad ärä surevad, siis `täüdüb `kindu`suoned `märjäks `kastada Kuu; `polve taga on kint VNg; Kuub lühike, `kindud `paljad; `kindu auk Lüg
Vrd kints
1. reis; reie alumine osa `kindud on `aiged Jõe; Küll on sel `piiga`lapsel aga `peened `kindud, ei `tiie `kuidas `neie `kintuie pääl `püstü `seisub Kuu; tikkud olid `niisukesed et mies - - `püksi `kindu `külles `tombas tule üles Hlj; `kindud on `kangest läind Lüg; Sain paar `kõrda `sähmäda `müädä `kintu; käib `kindud `ristis vai `kindud kuas nagu `nihvakint Jõh; annan `sulle möda `kintusi HJn; `undruk jääb pualeni kindani, pane tükk `alla Kod || reba `kergita oma `püksid, su `püksid `langevad `kintule Lüg; `püksid `kintus Jõh
2. looma tagajala osa; koodinukk obosel akkas siis sie `vankri põhi`lauad `kintu `käimä; obone `kange `kintu `kartamaie Lüg; Ovosel `kindutagused kohe `märjad IisR; kint on [seareie] alumine õts, sie kiedetasse supist Iis; kui sood `küńti, `pańdi obuste `jalgade `alla puu klopid, muidu oli obune kinduni sees Trm; esimäsel jalal one põĺv, tagumasel kint; obene `pelgäb `kinta; koer õli ammussanud lehmäl `kintu, kint verine Kod; `sińkidel `pańdi nöörid kindust läbi (suitsutamisel) Lai
3. põlveõnnal Ku jalad ärä surevad, siis `täüdüb `kindu`suoned `märjäks `kastada Kuu; `polve taga on kint VNg; Kuub lühike, `kindud `paljad; `kindu auk Lüg
Vrd kints
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|