kibestikibe|stiKhkKaa, -stKhkMusPöiMuhPhlRid; kipe|stMuhPuh, -stePuhNõoKam, kipõstõRäpSe, kippestVaiHel 1.valusasti öröläìsed `neulud kippestVai; `kärmpsed närivad nii kibest, mette‿b saa magada oomikuKhk; Allivati mees on see aĺl kärmes - - irm kibest näribPöi; kärmes kibesti ammustabPhl 2.kiiresti, ruttu nii kibest körvetas (läks), ma‿s jöva kuidagid `järgeKhk; mis ta muedu nii kibest läks Muh; Lase nüid kippest ku sõidust ei taha maha jäädeHel; ta läits kipeste manuPuh; ärä `aiga viidä, mine kipesteNõo; lü̬ü̬ taa ku̬u̬ŕ kipõstõ soomilõ, muido lätt võiuss Räp; Maʔ panni kipõstõ `rõivillõ niʔ naksi tulõmaSe 3.kõvasti, ägedalt, väga kui sool ammas kangesti `kibesti valudab Khk; Ää löög `looma kibestiKaa; ma lase kipest `keema akataMuh; vee joosk, kus kibest vesi üles tulebRid; et ta tü̬ü̬ päiv `oĺli, siss tetti kipeste tü̬ü̬dKam 4.heledasti, kiledasti nii kibest karjub, üsna pεεst keib läbi; ele äälega koer, kui kibest augubKhk Vrdkibedasti, kibejästi