kibedastikibeda|stiMärAud/-ś-/ KosAmbAnnTürÄksKJn(-dästi), -steJõhMar(ke-) KulLihTõsAudTorJuuKadPuhNõo, -stR(-dästLügVai) LihKhn/kjõbõ-/ PJgRapVMrVJg 1.valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedastLüg; Kõht valutab nii kibedastJõh; kihusid on `õige vähä - - kibedast ammustavadPJg; murulauk - - nagu sie metsagi sipelgas, aga tema on vekemb ja kibedast ammustabVMr 2.kiiresti; usinasti `niitsin `kangesti kibedasti - - olin `õhta nii väsindMär; kirjutab kibedaste Tõs; köis kebadi naesel kibedaśti abisAud; kibedaste tehasse `einuTor; kivikangutajad olid karjamaal kibedasti töösKos; Kui kibedasti vihm `piale tulemas, siis said `tehtud [heinad] nukkuAmb; inimised kibedasti töölAnn; ruttab kibedästi edesiKJn; nüit poesil tetäss serände rõke `alla, et kibedaste olgu aga pliit valmissPuh; mia lätsi siss kibedaste edesiNõo 3.ägedalt, tugevasti; kangesti, väga küll tama kahetso nüid kibedäst; ei miä‿n `nenda kibedast ole `surma palundVai; nuttis üsna kebedasteMar; einad läksivad suadus läpastama, `aisesivad kibedasteKad; kui tuld kibedasti `antasse siis pada `ästi keebÄks 4.hädasti, tingimata mina pidin akkama täna `ketrama linu. linast `niiti oli kibedast `tarvisVNg; kibedäst `tarvis `sinne `mennäLüg; Rugi tahab kjõbõdast lõegataKhn; ainult siis saab `linna `mintud, kui kibedaste vaja ooTor Vrdkibedade, kibede, kibedä, kibejästi, kibesti, kibõhhõhe