[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

keskmine `kesk|mine (-mene) g -mise (-mese) R(excl Kuu) S Rid Mar Kse Aud spor K, I M(-min Krk) Võn, `keśk- Lai; `keskmi|ne San Har, `keśkmi|ne Saa Rõn Har Plv, g -tse; `kesk|mõni g -metsõ Krl
1. a (ruumiliselt) keskel asetsev `keskmine kiri oli [naiste tuttmütsil], punase `sisse `valged tipid `tehtud; `keskmised kirjad `valmis siis aketi `musta kuduma kunni nolgi kirja ots käde tuli Jäm; `keskmine tua paar ning `keskmine paranda `joombu pidavad ühes kuhas olema Khk; Keskmise sõrme otsast küünarsnukini oli küünar, põial ja keskmine sõrm `sirgus, see oli vaks Pöi; `keskmene kodar [reel] Ris
2. a (ajaliselt) keskel olev, vahepealne `jõulu `keskmisel pühäl vagane laps `kätkis jo `tunneb et on päiv `pitkemb Lüg; `nüitsel ajal oo sii ikke riiolid, aga vanal ajal põle riiolesi olnd. need oo ikke selle `keskmesel ajal tulnd Mar; vanem vend `tõśtis taĺlis `piale [sõnnikut] ja `keskmine vend `laskis maha ja mina vedasin VMr; `keskmin pühä `mü̬ü̬dä Krk; suisspühi keskmitse pühä siss `peet́i nu˽pulmaʔ ja riśtiti lat́s kah Har
3. a (omadustelt või näitajatelt) paras, vahepealne; tavaline, keskpärane `keskmine inimine oli näo `poolest Vai; ta töi `metsast `keskmissi (keskmise suurusega) kuuse kasusid Khk; `keskmene tuul on paras tuul Pöi; kudas asi läheb? läheb `keskmest `moodi Mar; kuulen, mis `jälle riagivad, `keskmist (keskmise tugevusega) juttu kõik KuuK; `keskmist talud olid kakskümmend `ektari Koe; kui õtstakud saed ärä, `ańti `keskmised takud kedrätä Kod; sadab pi̬i̬trepäevän u̬u̬g `vihma, om `lu̬u̬ta `keskmist `saaḱi Hel;
Vrd kesklane, kesklik, kesknik
4. s sooli kooshoidev osa, keskmed ku on `õige ramus siga, siis mõni võttab `suole `keskmisest `pannu `määrida, ku ei õle ramus, `keideta `siebist Lüg; soolte `keskmist es `sööda, sellega määriti rattud Ans; soolikate ~ `soolte `keskmest KJn
Vrd keskmäne, kesmine, kesmäne, kessemaine