[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kesmine `kes|mine (-mene) g -mise (-mese) spor L Ha, Plt; g `keśmedse Har keskmine
1. a. a ruumiliselt keskel asetsev `kesmene uks lähab nende tuppa Vän; voĺlid olid selle seeliku `värvle peal, `kesmese `õmluse `kohtes Juu; [nööri] ots mia `alla tuĺl, tuĺl panda˽`keśmedse `nitsõ manu [kolme niiega kudumisest] Har b. s keskosa voki ratta `kesmene (rumm) Juu
2. a ajaliselt keskel olev, vahepealne tema vettis sene `kesmese öö (õe), vahelmese öö naiseks Rei; nüid oo `seoke `kesmine tööaeg, põle kedagi kodus - - teised läksid `metsa `loole Mih; `lainõd käüväd enämäste, `kesmine ond kõegõ kurjem ja `kõrgõm Khn; tule `kesmesel pühal `meile Juu
3. a omadustelt (suuruse, kvaliteedi, välimuse jms poolest) keskmine, tavaline kesmene inime, põle vana ega noor Mär; naa `kesmine laene (lainetus) Khn; Eks lähäb ka kesmist moodi PJg; otstakudest `laśti köit tiha, `kesmeste takudest `teht́i `kanga`lõnga Hää; `Kesmene ärg makst kuusteist `rupla Kei; kui väga `kõrge ega madal põle, siis on `kesmene eal Juu; `kesmene kausitäis Plt
4. s sooli kooshoidev osa, keskmed suolde `kesmene on üks rasva nirakas, mis jääb järel, ku suoled `saavad ära arotud Ris; Soolte `kesmesed on rasv, soolte `kesmesed on `keskel Kei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur