keriskeri|s g -seIisRSaMuhLHaLäsporJä, Plt, g -ksesporR, HaIdsporJä, ViKTrm, g -sseLügJõhMarMärVigTõsSimTaPõ/keri|ssPalLai/ Plt; kere|s g -seLNgMihPä/g -siTõs/ RisJJnPilSJnVil/g -si/ Lei, g -sseLNgHääMMgÄksKsiHel; kere|ss g -seKrkV/-śsHarRõuSeLut/, g -ssePltKJnVil/g -ssi/ KrkHelTKanPlvVas, g -ssaTrv; all keresalKõp, keressel(l)esporV; ill kereśseheRõu; kiri|s g -seKhkKaaKrjPhaJaaMuh(g -sse) Hi(g -tse) Kula. raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu; `enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega; tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä; `sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargestVai; `saunas kirisega ahi, kivid pääl, kosnast polePha; kalad kirisele `küpsemaJaa; Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi; ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris, vana mõiste `olli ahu südaMuh; nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar; egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti; `ümmer kerisse oo müirid, liiä müridVig; raudkibi ahe. `lahtine kerese ahePär; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oliNis; keriste puhastamine oli enne rehe`peksuJuu; ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramasKos; must nagu ahju kerise toppJJn; kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselleTrm; eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod; keress oo maha tullu, võlli alt katik lännu; keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi: oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse; keresege ahi om ilma `lõõredeKrk; [sauna] ahju pääl `olli keress, raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle, muidu keress jäi korõdassRan; keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔUrv; kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe päälHar; ma `viśksi jo˽keressehe vettRõu; `viśsi vett kereśsillePlv; nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld, nagu kerissele `viska vettLüg; Kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselleIisR; See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vettRei; jõi toobi tühäs, tahab veel, isi `ütleb, oli nagu tilk vett kereseleTõs; Näljatse kohta üeldakse: paneb nagu kereseleTor; reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagiJuu; nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagiVJg; nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm; niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn; `viskab kui keressele, klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh; lät́s (~ kattõ) nigu keressehe; taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plvb.fig(sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aigePJg; Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim; juba keres maha lagunu jubaKrk; Naesel (sanna) keres sisse sadanu = lat́s olluHelc.humkere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andadaJõh; Paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle IisR; öhö inimesele annan kerisse `pealeMar; Sellel poisil on vaea kerese `pääle andaSanVrdkirits, saunakerisVtahi