[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

keris keri|s g -se IisR Sa Muh L HaLä spor Jä, Plt, g -kse spor R, HaId spor Jä, ViK Trm, g -sse Lüg Jõh Mar Mär Vig Tõs Sim TaPõ/keri|ss Pal Lai/ Plt; kere|s g -se LNg Mih Pä/g -si Tõs/ Ris JJn Pil SJn Vil/g -si/ Lei, g -sse LNg Hää MMg Äks Ksi Hel; kere|ss g -se Krk V/-śs Har Rõu Se Lut/, g -sse Plt KJn Vil/g -ssi/ Krk Hel T Kan Plv Vas, g -ssa Trv; all keresal Kõp, keressel(l)e spor V; ill kereśsehe Rõu; kiri|s g -se Khk Kaa Krj Pha Jaa Muh(g -sse) Hi(g -tse) Kul a.  raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu; `enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega; tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä; `sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest Vai; `saunas kirisega ahi, kivid pääl, kosnast pole Pha; kalad kirisele `küpsema Jaa; Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi; ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris, vana mõiste `olli ahu süda Muh; nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar; egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti; `ümmer kerisse oo müirid, liiä mürid Vig; raudkibi ahe. `lahtine kerese ahe Pär; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; keriste puhastamine oli enne rehe`peksu Juu; ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramas Kos; must nagu ahju kerise topp JJn; kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselle Trm; eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod; keress oo maha tullu, võlli alt katik lännu; keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi: oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; [sauna] ahju pääl `olli keress, raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle, muidu keress jäi korõdass Ran; keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe pääl Har; ma `viśksi jo˽keressehe vett Rõu; `viśsi vett kereśsille Plv; nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld, nagu kerissele `viska vett Lüg; Kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselle IisR; See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vett Rei; jõi toobi tühäs, tahab veel, isi `ütleb, oli nagu tilk vett keresele Tõs; Näljatse kohta üeldakse: paneb nagu keresele Tor; reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagi Juu; nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg; nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm; niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn; `viskab kui keressele, klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh; lät́s (~ kattõ) nigu keressehe; taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plv b. fig (sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aige PJg; Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim; juba keres maha lagunu juba Krk; Naesel (sanna) keres sisse sadanu = lat́s ollu Hel c. hum kere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andada Jõh; Paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle IisR; öhö inimesele annan kerisse `peale Mar; Sellel poisil on vaea kerese `pääle anda San Vrd kirits, saunakeris Vt ahi