kergesti`kerge|sti JõeKuuKhkKärMusKaaEmmReiMarHää(-śti) KosVMrHls, -steLügVllsporLHa, KsiSJnHel; -st Rspor S, HanJuuSimI/-ssKod/ PstHlsKrk; `keŕgestKrkKan 1.kohevalt, mitte tihedalt pane need einad naa `kergeste nad oo `niiskedMar; einad oo kerevil, sedasi `kergestHan; `pańni `koorma `kergesteTor 2.nõrgalt; õhukeselt; puudulikult; vaikselt vikkastikäi `kergest jätta rohi `kasvamaVNg; tämä (metsis) akkab `este `kergest `pääle - - `õige `kergeste tämä nii, tasa `laulabLüg; küll monikaine maga `kergestVai; keig mette nii `kergest `riides – sa `külmad ennast εεKhk`kergeste ehitud (valmistatud) `saapadMar; ütelnu kirikumiis õige kahreste ja `kergesteHel 3.hõlpsasti, vähese vaeva või pingutusega; ladusalt; ruttu kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümberJõe; ning niid sa pidid siis ühe jala peel säl `püsti `töusma, - - seda‿s saa `kergestJäm; egad `asja nii `kergesti usub mis teised `rääkivad, `narrivadKhk; Tänasi pilveranku äi tεε tagada üht, kergesti veib meni rahet ka tuua Kaa; Kaśs `kergest äi sure, taal on visa ingPöi; kis `kergesti piha saab, see on köva (hea) `piagaRei; `pentsii·n plahvatab `kergesteKul; laugassoos on paĺju aĺlikaid, seal võib `kergesti aĺlikasse kukkudaMär; Lihiti `kergeste kattiminejud lõimi ikka järkjärgult mis poomi pealt tulidHan; Sügisese aaga akkab `kergest nohoKhn; Küll see tüdarlaps tantsis kergeste, ei saandki aru kas tal oli jalgu all või eiPJg; `Elde `käega annab oma `piskust, `kergesti annab; Ruttu muudab mi̬i̬lt, `kergestiHää; käi `kärmeste ja tereta `kergest, siis ei soa `keegi aru et sa `vaene oled; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma - - se käsi tõuseb nii `kergesteJuu; `kergesti lubab aga ei täida; algas puu lähäb `kergesti `lõhki, `oksi sies ei oleKos; puest suab nüid `kergeste riiet küllKuuK; `nairid on `õrnad `külmale, lähevad `kergest tohletamaKad; kõhe maa mureneb `kergest, ei jää `plinki; võtab `kõike väga `kergest südamesseSim; annab `kergest järeleMMg; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergest `lõhki `minnaLai; `kergeste võtab tuld `küĺgiSJn; raha `kopkud es saa `kergestPst; selle `tü̬ü̬ge ma sai `kergeste `ju̬u̬ndeHel || (heast kuulmisest) mõni vana inimine kuuleb üsna `kergest veelKhk; noored inimesed `kuulvad `kergesti, aga vana kuule kedagist ühtMar; teräve `kuulmine, temä kuul `keŕgest kõne äräKrk Vrdkergede, kergehe, kergekeisti, kergekesess, kergelt, kergusi, kerk-kergede