[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kergesti `kerge|sti Jõe Kuu Khk Kär Mus Kaa Emm Rei Mar Hää(-śti) Kos VMr Hls, -ste Lüg Vll spor L Ha, Ksi SJn Hel; -st R spor S, Han Juu Sim I/-ss Kod/ Pst Hls Krk; `keŕgest Krk Kan
1. kohevalt, mitte tihedalt pane need einad naa `kergeste nad oo `niisked Mar; einad oo kerevil, sedasi `kergest Han; `pańni `koorma `kergeste Tor
2. nõrgalt; õhukeselt; puudulikult; vaikselt vikkasti käi `kergest jätta rohi `kasvama VNg; tämä (metsis) akkab `este `kergest `pääle - - `õige `kergeste tämä nii, tasa `laulab Lüg; küll monikaine maga `kergest Vai; keig mette nii `kergest `riides – sa `külmad ennast εε Khk `kergeste ehitud (valmistatud) `saapad Mar; ütelnu kirikumiis õige kahreste ja `kergeste Hel
3. hõlpsasti, vähese vaeva või pingutusega; ladusalt; ruttu kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümber Jõe; ning niid sa pidid siis ühe jala peel säl `püsti `töusma, - - seda‿s saa `kergest Jäm; egad `asja nii `kergesti usub mis teised `rääkivad, `narrivad Khk; Tänasi pilveranku äi tεε tagada üht, kergesti veib meni rahet ka tuua Kaa; Kaśs `kergest äi sure, taal on visa ing Pöi; kis `kergesti piha saab, see on köva (hea) `piaga Rei; `pentsii·n plahvatab `kergeste Kul; laugassoos on paĺju aĺlikaid, seal võib `kergesti aĺlikasse kukkuda Mär; Lihiti `kergeste kattiminejud lõimi ikka järkjärgult mis poomi pealt tulid Han; Sügisese aaga akkab `kergest noho Khn; Küll see tüdarlaps tantsis kergeste, ei saandki aru kas tal oli jalgu all või ei PJg; `Elde `käega annab oma `piskust, `kergesti annab; Ruttu muudab mi̬i̬lt, `kergesti Hää; käi `kärmeste ja tereta `kergest, siis ei soa `keegi aru et sa `vaene oled; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma - - se käsi tõuseb nii `kergeste Juu; `kergesti lubab aga ei täida; algas puu lähäb `kergesti `lõhki, `oksi sies ei ole Kos; puest suab nüid `kergeste riiet küll KuuK; `nairid on `õrnad `külmale, lähevad `kergest tohletama Kad; kõhe maa mureneb `kergest, ei jää `plinki; võtab `kõike väga `kergest südamesse Sim; annab `kergest järele MMg; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergest `lõhki `minna Lai; `kergeste võtab tuld `küĺgi SJn; raha `kopkud es saa `kergest Pst; selle `tü̬ü̬ge ma sai `kergeste `ju̬u̬nde Hel || (heast kuulmisest) mõni vana inimine kuuleb üsna `kergest veel Khk; noored inimesed `kuulvad `kergesti, aga vana kuule kedagist üht Mar; teräve `kuulmine, temä kuul `keŕgest kõne ärä Krk
Vrd kergede, kergehe, kergekeisti, kergekesess, kergelt, kergusi, kerk-kergede
1. kohevalt, mitte tihedalt pane need einad naa `kergeste nad oo `niisked Mar; einad oo kerevil, sedasi `kergest Han; `pańni `koorma `kergeste Tor
2. nõrgalt; õhukeselt; puudulikult; vaikselt vikkasti käi `kergest jätta rohi `kasvama VNg; tämä (metsis) akkab `este `kergest `pääle - - `õige `kergeste tämä nii, tasa `laulab Lüg; küll monikaine maga `kergest Vai; keig mette nii `kergest `riides – sa `külmad ennast εε Khk `kergeste ehitud (valmistatud) `saapad Mar; ütelnu kirikumiis õige kahreste ja `kergeste Hel
3. hõlpsasti, vähese vaeva või pingutusega; ladusalt; ruttu kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümber Jõe; ning niid sa pidid siis ühe jala peel säl `püsti `töusma, - - seda‿s saa `kergest Jäm; egad `asja nii `kergesti usub mis teised `rääkivad, `narrivad Khk; Tänasi pilveranku äi tεε tagada üht, kergesti veib meni rahet ka tuua Kaa; Kaśs `kergest äi sure, taal on visa ing Pöi; kis `kergesti piha saab, see on köva (hea) `piaga Rei; `pentsii·n plahvatab `kergeste Kul; laugassoos on paĺju aĺlikaid, seal võib `kergesti aĺlikasse kukkuda Mär; Lihiti `kergeste kattiminejud lõimi ikka järkjärgult mis poomi pealt tulid Han; Sügisese aaga akkab `kergest noho Khn; Küll see tüdarlaps tantsis kergeste, ei saandki aru kas tal oli jalgu all või ei PJg; `Elde `käega annab oma `piskust, `kergesti annab; Ruttu muudab mi̬i̬lt, `kergesti Hää; käi `kärmeste ja tereta `kergest, siis ei soa `keegi aru et sa `vaene oled; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma - - se käsi tõuseb nii `kergeste Juu; `kergesti lubab aga ei täida; algas puu lähäb `kergesti `lõhki, `oksi sies ei ole Kos; puest suab nüid `kergeste riiet küll KuuK; `nairid on `õrnad `külmale, lähevad `kergest tohletama Kad; kõhe maa mureneb `kergest, ei jää `plinki; võtab `kõike väga `kergest südamesse Sim; annab `kergest järele MMg; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergest `lõhki `minna Lai; `kergeste võtab tuld `küĺgi SJn; raha `kopkud es saa `kergest Pst; selle `tü̬ü̬ge ma sai `kergeste `ju̬u̬nde Hel || (heast kuulmisest) mõni vana inimine kuuleb üsna `kergest veel Khk; noored inimesed `kuulvad `kergesti, aga vana kuule kedagist üht Mar; teräve `kuulmine, temä kuul `keŕgest kõne ärä Krk
Vrd kergede, kergehe, kergekeisti, kergekesess, kergelt, kergusi, kerk-kergede
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|