[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

keevaline keevali|ne Saa TaPõ Pst, -le|ne VlPõ; `kievali|ne R(`kievä- Vai), kievali|ne ViK I(keävä-, kiävä- Kod), -le|ne Koe, g -se; keeväli|ne Vas, g -tse püsimatu, tormakas, äge On üks `kievalise `mielega, mina tämaga läbi ei saa; `Kievalist `seĺtsi `teine (lehm) ja `võerast `lüpsma ei lase IisR; se on `oige `kieväline inimine Vai; Keevalise inimesel ei ole ju kannatust `põrmugi Saa; küll sie laps on kievalene Koe; nii elav, et ei seisa pudeliski paigal, erk ja kievaline; eks kui ta (hobune) väga perutab või niisukene on, siis `üeldasse et kievaline VMr; kes nisuke kievalise luomuga on, et üsku nuak ninapidi igal puol Kad; on üks kievalise mielega, kievaline perukas obune VJg; keevaline laps, teeb `koerust Trm; vana kiäväline vars one; poiśs one kiäväline, ei seesä `põrgungi paegal; kiäväline nõnnagu sikk, nõnnagu ki̬i̬v kusi Kod; mõni on `rohkem koerem, keevalisem Äks; keevalene teeb ruttu, ei seesa paegal Plt || kirglik Kole `kievaline `naine, mehide `kaulas rippub Lüg; keevalise verega Kad Vrd keev, keeva|vereline, keeva|verine, keeve, keevess, keevi1, keevik, kiäväsline