keevik1keevikTaPõ, kievikVMr, `kievikIisRRak, kiävikKod, g -u 1. kuum, põuane liiv, temä läheb jo tulisest, `üitasse kievik maa VMr; nõnna kiävik ilm, nõnnagu kiädäb kõhe; tule kõhe `seie kiäviku (kuuma majja); kuum one si̬i̬ kiävikKod 2. elav, rahutu, kärme edev obune, kole keevik, nõnna üppab ja `kargabTrm; kiävik on `käŕsmätä, ei seesä rahulKod; kis on keevaline, on keevikPal; nigu keevik, ei seisa `kośkil poolLai 3. vesine, allikane; liivane niesukesed kievikud, nied on jo odavad maad; kievik mua, sie on niisukene aĺlika pial mua VMr; `kievik on `rohkemb liivane maaRak; see vana keevik, liiva mua, ei õle `põhja all; keevikus ei kasva ia vili; keevik on mua kõht, mes keevad muad, kas rebase liiv võiTrm Vrdkeev
keevik2keevik g -ukiivitaja keevikud ja koovikud ja, need oo änämeste `laidute sees, kus nände pesäd on; keevikud, laulab ikke keevik-keevikVarVrdkeevitaja