keerutuskeeru|tusTrmKsiT(-ssRan) Rõu, kieru-VJg, `kieru-VNg, g -tuse, g -tseKrk; keerotu|śs g -sõSe; `kierudu|sKuu, `kierodu|sVai, g -kse 1.(tuule)keeris tuulispask keerutab, tuule keerutusKsi; serätset tuule keerutused võtava alati `tolmu üles, pöörissed oless, nigu kõvemba kui keerutusedRan; mõni kuts ḱeeriiśs, mõni kuts keerotuśsSe 2. kokkuriisutud vaal, keere `heinä `kierudusKuu; höörütedäss `paklist `ümbre tsõõri kokku, s‿om keerotuśs Se Vrdkeerandus