keeranduskeera|ndusKhkJuuPlt, `kiera-IisRJõh, kiera-AmbJMdKadVJg, keerändü|ssKan, g -se 1. keeritis; juuksekrunn Nüüd `tõmmavad `kaarutajaga `eina `kierandusse; `Kieranduses `kuivas, siis sai `saatuIisR; kui naisterahvad `kieravad juuksed `kierdu, siis on `juuste kierandusVJgVrdkierandik 2. tuulekeeris, tuulispask `tuulispask on `tuulest, `tuule `kierandusJõh; ju ne põhja poolt ikka tulad, ne tuule keerandused; iganes suur tuule keerandus tuli, pidi mind ülegale `viimaKhk; kui krat́t kierandusega läheb, siis leika pahema jala `pastla paela risti kohalt kat́kiAmbVrdkeerand, keerend 3. keerukoht, käänak keerandus on `trengide sees, et nad `kruśsi ei lähä või `koardu; igal raud köiel on kaks keerandust, mud́u lõim keerutab köie äraJuu; tiel, sial on üks kierandus siesJMd; keeranduse kohalt kõik Oru`veśki majad paistavadKad 4. ring, väike maalapp üts keerändüsekene maad, nigu esi `hińda `ümbre `käända saatKan Vrdkeerastik, keerd, kierandane