keerastikkeerasti|k g -kuSimTrmKLõPltKJn(-ä-), g -guTLä; `kierastikLüg, kiäräśsikKod, g -u 1. ümbrusest eristuv koht, lapike maastikul Lodu peal oli niisuke keerastik, et ära mine `sisse, vajubSim; kõva vihim ja vägev rükis, siis lü̬ü̬b kiäräśsiku `viisi mahaKod; loit on nisuke veike keerastik, vesi sehesPlt; vai serände mõtsa keerastik, mõni riba vai tükike kudagi jäänu; aenamaal `oĺli mitu võsa keerastiguRan; keerästik om serände väike mõtsa sälk, enämbiste ümärik; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na kimbun ku̬u̬n [seened] Puh 2. hunnik, lade tare sasid tõmmati uksikoss `kaugemalle, rihaaluse `piäle, `teisti üvä kiäräśsik, kutsuti sasi ladeKod; ennemast kasiti kõik [vihud] kokku, ia suur keerastik oli, akkide kogu; ia kõrd oli `ernid, kohe keerastik oliÄks 3. veekeeris, keerise koht jões keerastik oli jõel, jõe keerastikud üeldi, sial vesi `keerab kui jookseb Trm || minä õlin kõhe näie `komoni.stide kiäräśsiku siden (sündmuste keerises) Kod 4. tuulehoog, -keeris, tuulispask siis tuleb sadu kui tuulekiäräśsik one väĺjänKod; tuulispask ehk tuule keerastik. niisuke mis `keerab ja lähäb edasi möda ti̬i̬d. nüid enam ei ole näha olnu niisukesi keerastikkusid; tuli si̬i̬ keerastik põõsaste kallale, siis kas või võttis kõege juurtega ülesseÄks 5. käänak kierastiku pääl – üks tie `kieräbLüg; nüid õli äkine kiäraśsik, `ki̬i̬räb; siäl one eenäm, kiäräśsik kürvaniidi aia (kiviaia) juurenKod 6. (karva)pööris, piire kui ia vasikas, siis temal on kesk `seĺga piire, sihuke karva keerastikPlt Vrdkeerandus, keerasmik, keeraspää