[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
keerastik keerasti|k g -ku Sim Trm KLõ Plt KJn(-ä-), g -gu TLä; `kierastik Lüg, kiäräśsik Kod, g -u
1. ümbrusest eristuv koht, lapike maastikul Lodu peal oli niisuke keerastik, et ära mine `sisse, vajub Sim; kõva vihim ja vägev rükis, siis lü̬ü̬b kiäräśsiku `viisi maha Kod; loit on nisuke veike keerastik, vesi sehes Plt; vai serände mõtsa keerastik, mõni riba vai tükike kudagi jäänu; aenamaal `oĺli mitu võsa keerastigu Ran; keerästik om serände väike mõtsa sälk, enämbiste ümärik; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na kimbun ku̬u̬n [seened] Puh
2. hunnik, lade tare sasid tõmmati uksikoss `kaugemalle, rihaaluse `piäle, `teisti üvä kiäräśsik, kutsuti sasi lade Kod; ennemast kasiti kõik [vihud] kokku, ia suur keerastik oli, akkide kogu; ia kõrd oli `ernid, kohe keerastik oli Äks
3. veekeeris, keerise koht jões keerastik oli jõel, jõe keerastikud üeldi, sial vesi `keerab kui jookseb Trm || minä õlin kõhe näie `komoni.stide kiäräśsiku siden (sündmuste keerises) Kod
4. tuulehoog, -keeris, tuulispask siis tuleb sadu kui tuulekiäräśsik one väĺjän Kod; tuulispask ehk tuule keerastik. niisuke mis `keerab ja lähäb edasi möda ti̬i̬d. nüid enam ei ole näha olnu niisukesi keerastikkusid; tuli si̬i̬ keerastik põõsaste kallale, siis kas või võttis kõege juurtega ülesse Äks
5. käänak kierastiku pääl – üks tie `kieräb Lüg; nüid õli äkine kiäraśsik, `ki̬i̬räb; siäl one eenäm, kiäräśsik kürvaniidi aia (kiviaia) juuren Kod
6. (karva)pööris, piire kui ia vasikas, siis temal on kesk `seĺga piire, sihuke karva keerastik Plt
Vrd keerandus, keerasmik, keeraspää
1. ümbrusest eristuv koht, lapike maastikul Lodu peal oli niisuke keerastik, et ära mine `sisse, vajub Sim; kõva vihim ja vägev rükis, siis lü̬ü̬b kiäräśsiku `viisi maha Kod; loit on nisuke veike keerastik, vesi sehes Plt; vai serände mõtsa keerastik, mõni riba vai tükike kudagi jäänu; aenamaal `oĺli mitu võsa keerastigu Ran; keerästik om serände väike mõtsa sälk, enämbiste ümärik; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na kimbun ku̬u̬n [seened] Puh
2. hunnik, lade tare sasid tõmmati uksikoss `kaugemalle, rihaaluse `piäle, `teisti üvä kiäräśsik, kutsuti sasi lade Kod; ennemast kasiti kõik [vihud] kokku, ia suur keerastik oli, akkide kogu; ia kõrd oli `ernid, kohe keerastik oli Äks
3. veekeeris, keerise koht jões keerastik oli jõel, jõe keerastikud üeldi, sial vesi `keerab kui jookseb Trm || minä õlin kõhe näie `komoni.stide kiäräśsiku siden (sündmuste keerises) Kod
4. tuulehoog, -keeris, tuulispask siis tuleb sadu kui tuulekiäräśsik one väĺjän Kod; tuulispask ehk tuule keerastik. niisuke mis `keerab ja lähäb edasi möda ti̬i̬d. nüid enam ei ole näha olnu niisukesi keerastikkusid; tuli si̬i̬ keerastik põõsaste kallale, siis kas või võttis kõege juurtega ülesse Äks
5. käänak kierastiku pääl – üks tie `kieräb Lüg; nüid õli äkine kiäraśsik, `ki̬i̬räb; siäl one eenäm, kiäräśsik kürvaniidi aia (kiviaia) juuren Kod
6. (karva)pööris, piire kui ia vasikas, siis temal on kesk `seĺga piire, sihuke karva keerastik Plt
Vrd keerandus, keerasmik, keeraspää
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|