keerus1keeru|s g -seHää; -ss g -sseÄksMT, g -sõKanKrl, g -ssõUrvVId(-o- Plv, -śs RäpSe); kiäru|s g -sse Kod; `kieru|sKuu, `kiero|sVai, g -kse 1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahelHää; noh eintest sai keerutada nisukene keerussÄks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikkuRan; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmisOte; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidiRõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski lätsKan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́sKrl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbrePlv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińniSe || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlidHää 2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello päälVai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuutRan 3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahtiKuu; `kütkel on `kieroksed siesVai; käib kui kierusIis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahestHää Vrdkeerd
keerus2`keerus (-i̬i̬-) VarMihHääSaaTrm, keerusTrm; `kierusR(-ssKuu, -o- Lüg) Noa, kierusIis 1. kõveras, keerdus, krussis sie pidi `undlikku `surma surema, sie luom, kel `karvad `kierus ja `mitme`päidi `seljas ja `kaela pial on Jõe; sie puu on `kierus, ei lähe `lohkiVNg; vana inimine käib juo kõveras ja `kierosLüg; `jääkad (pardid) `kierus sabadegaNoa; regi oo `keerus (kiivas) Mih; susi (uss) on `ki̬i̬rus mättä päälSaa; laug lõng ei õld väga `keerus; Keerus kui kerstu kaupmee koer (inimesest) Trm || `Silmäd `kieruss `nindagu `pässil (tige) Kuu; Külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutandIisR 2. pilgeni, ääreni (täis) ma `pańni kolm `keerus kuĺbitäitHää Vrdkeerun