keerunkeeru|nMTLäVLä, -hVasLut(-ie-), -hnRõu; keero|nVõn, -hVId, kiäronKodkeerdus, põimunud; kõver, kisklik kaks `uśsi õllud päävä käen kiäronKod; noodaraie otsan om kaigass, sõss näet ärä, et nu̬u̬t keerun ei oleTrv; kuuśk om ike keerun, katik ta ei lää (puulõhkumisel) Krk; ku nü̬ü̬r om `loidenu, sis keeruta mõlemba keele ja lase tõesipidi kokku, om keerun; `olli üits [mees] siin ki̬i̬rd`jalguga- -, jala olliva sedävisi põlvist keerunNõo; tuulispää keerutass liiva ja kõ̭iḱ nigu tuudin ja keerun üless `taiva poolõKan; hanna˽keerun sällän Har; vasik um keeruhn [emakojas] Rõu; jiõl omma ḱeeroʔ, kos vesi juusk keeroh; võrk keeroh, silmä läävä `ki̬i̬rdo Se; lang um kieruhLut || (millegi sunnil) pakiliselt toimetama, siia-sinna jooksma kos vana Ann tu̬u̬ käis nigu keerun jälle; Liide käis mehekeerun, es ooli lastest midägiNõo; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun, ku `masmise aig, es anna siĺmilegiʔUrv; tuĺl tu nisa ädä siss rü̬ü̬ḱ ja käve ku keerun (põrsas) Krl; käüse naide `kapstidõga keeroh (pakkumas), ma naid ei tahaʔPlv; lehem ju̬u̬sk, kas tä näge kääse keeroh (kui kärbsed purevad) RäpVrdkeerus2