[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

kedrus2 kedru|s Pst g -se Sa Muh Mih Aud, -(s)s g -sse Pst Hel Võn, -śs Se a. paigalpüsimatu, hulkuja (kärsitust inimesest või loomast) meite `veised on nii kedrused, nee‿b seisa `kuskil Khk; `näetsa kus ta kedrus nüid `jälle tuln oo Muh; on küll üks kedrus, `kuskil vakka ei seesa, `mutku sõedab Mih; om veli kedruss, `ket́räss pääl `ilma `mü̬ü̬dä Võn; kedruss püsü üi paigah, kõõ käüse Se Vrd kedrusk, kedrutis b. käbe, kärme inimene sedasi ergu `moega, teed `koutu nobesti `kärmesti kεib, kedrustab enesega, see on kedrus Jäm c. lobiseja, keelepeksja kui `keskid valetab edatsi tagatsi oma `suuga, räägib muidu söust `tühja juttu ning pudramist, siis `öötse üks va kedrus Mus; mõni naisterahvas käib päevas kiik majad läbi puha, si̬i̬ om kedruss Pst; kedruśs käüse küllä piti, kiili kand Se Vrd kedru