[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kedru kedr|u Hls Krk Urv, -o Vas Se a.  paigalpüsimatu, hulkuja (inimesest või loomast) üit́s vana kedru küll, muutku `keträss ütest `tõisse, paigal ei kurda Krk; kiä võhlitsõss, tu̬u̬ om kedru Urvb.  käbe, virk, kärmas Õigõ kedru vanainemine om viil, ää kedru `käümä, kohe käst Urv; Oi mäände kedro poiskõnõ Vas c.  keelepeksja kedro käüse küllä piti, `kiili kand Se d. kergemeelne inimene ken ju̬u̬sk virtu `mu̬u̬du edeve ja lõkerteb, si̬i̬ ütelts kedru Hls Vrd kedrus2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur