katkestamakatke|stamaeP(-ssamaKod), kake-HääSaaKsiVlPõ, kakestem(e) M, kakõstemeSan; `katkestam(m)aRa.üle jõu käiva tööga liiga tegema; ära venitama; kõvasti pingutama `Enne `katkestab eit oma `kaula, kui oma sana süöb (kindla sõnaga naisest) Kuu; Virk käib viis `kõrda, laisk `katkestab ühe `vuoriga Lüg; älä `kanna sedä `taaka, siä `katkestad `ennästVai; katkestab obuse εε, ajab nii suure koorma `pεεleKhk; Katkesta (tõsta) üksi neid va rattud, nõnda katkesta et silm `punnis peasPöi; Katkestas ennast kivitöstmaga εεEmm; Tee oli täis tuisan, obusekondil andis katkestadaHan; ma kakestasi üle pää ja rinnaHää; obone on enese ää katkestand, on paelu vidandJuu; sidess `valtab, ärä katkessandKod; `tööga enese ää kakestandPlt; küll om rasse, peris kakesteb äräHls || kael `kooku `väeti jõulu, jalad `vastamini, siis akati katkestama (kogu jõust tõmbama), kumb teise üles saiKad || figlammas `olli talle `valmis katkesten (sünnitamisest) Muhb.katki tõmbama või tegema obu katkestas kööve εε ning läks odraKhk; kana läheb `kaapsuse, katkestab lehed päält äraPha; obu katkestas rava alt ää kamberdes; nüid o `õhta esine aeg, ehk katkestavad `lahti (lehmad tõmbavad köiest lahti) Muh; las ma katkestan lõnga `kat́kiKad || pooleli jätma tüöd `katkestamaVNg ||fig`Ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakseLügVrdkakastama, kakkama, kaksama