[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kaksama `kaksama,kaksata KJn T(-õm(m)a Võn), -e Hls Hel San, `kaksada Jõh; `kaksam(m)a,kaksadaʔ (-gs-), -taʔ V(- Krl, `kaksõm(m)a Räp Se, kaksaadaʔ Lut)
1. järsku rebima, (katki, välja) kiskuma Poiss `kaksas maast `kaalikaid ja `viskas `vankri `pääle Jõh; kabla `kaksad katik Hls; mia es lase üttegi ammast kaksata Nõo; jakup `kaksap ao anna ärä (jaagupipäevast alates on hommikul kauem pime) Kam; sõ̭ss kaksati tulõ `soetusõss nigu papõrt inne Kan; Lehmä rõibõ oĺl toḱi `vällä kagsanu ja `põldu lännüʔ Urv; tiä `kaksõ `kaalõ Krl; ala˽kaksadu taat `kat́skiss; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru; kost ta kätte saa, säält ta `kaksass (varastab); annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust, jummaĺ and sullõ saa ja tuhandõ võrra Har; Ma˽lää kaksa hiussist; `kaksõt rõivast vai `kapla; `Kapstapää mant om üt́s räbäḱ hulga`lehti ärʔ kaksanu Rõu; hammass tulõ `laskõ `vällä kaksadaʔ; karv `tilko, `kaksa ärʔ Plv; võhl võta õi˽`hernist, kadõ `kaksa õi `nakrist, nu̬u̬ ahnitsasõ paŕõmbat; suuŕ mulk oĺl kaksat voona küle `sisse Vas; tuli kidsi, ta uma näpo vahelt `vaesõlõ ei `kaksõʔ Räp; hobõsõ taośs`palgõ `kaḱsi arʔ; `kaksõss ussõ vallalõ; `kaksõt puu üless (juurtega); ma `kaksõ su nõ̭na `maaha (ähvardatakse sõnakuulmatut last) Se || töö või pingutamisega tervisele liiga tegema, end venitama Egas kihä ei taha jo kaksamist, siss oled kõtust valla kah Nõo; ma˽`kaksi hennest tuu `nõstmisega välläʔ Har; tä um `hinnä nõstmisegaʔ ärʔ kaksanuʔ Rõu; kaksaku‿i är hinnäst; naard nigu ar `kaksõss `hindä Se; kaksõss kõtu vallalõ Lut || lööma tõnõ naańõ tõsõn paku otsan ja sõ̭ss `kaksiʔ [tõlvadega] Urv; Üt́skõ̭iḱ miä asi sõ̭ss käehn oĺl, `tu̬u̬ga kaksaśs; ku üt́s `kirvõ üle ola hiit́, siss tõõnõ matsu kagsaśs Rõu
2. jooksma ka ku pand `kaksame Hel; peremi̬i̬s tuĺl, aga ma sai `kaksama Nõo; küll `kaksap minu i̬i̬st ärä Kam; ku lats `kuulsõ imä `hõikamist, sõ̭ss tä nakaśs kodo poolõ `kaksama Kan; Hobõnõ tõmmaś näet toḱi `vällä ja pańd `mõisa poolõ˽`kaksamma Urv; kui siss kaksaśs minemä ku valu Har; Võt́t uma hanna `sälgä ja˽kaḱsaśs külä pääle minekit Rõu; ta `kaksõss mineket kui tuhat `neĺja Räp; ma `kaksi kodo pagõhhõmiist Se
3. uuristama vesi om maa ärä `uhtnu, `suuri `kraave `sisse kaksanu Ote; säält om vastanõ egi läbi kaksanuʔ, vana egi `ümbre jäänüʔ; taa viĺl mädäness pääle, ei `kaksa `mulku `sisse kah; no˽`pańni õdagult küdsetu˽sibula [paise] pääle, no‿m mulgu `sisse kaksanuʔ Har; `viigaʔ kaksaśs `määntse tsori Se
Vrd kakkama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur