kaksama`kaksama,kaksataKJnT(-õm(m)aVõn), -eHlsHelSan, `kaksadaJõh; `kaksam(m)a,kaksadaʔ (-gs-), -taʔV(-mõKrl, `kaksõm(m)aRäpSe, kaksaadaʔLut) 1. järsku rebima, (katki, välja) kiskuma Poiss `kaksas maast `kaalikaid ja `viskas `vankri `pääleJõh; kabla `kaksad katikHls; mia es lase üttegi ammast kaksataNõo; jakup `kaksap ao anna ärä (jaagupipäevast alates on hommikul kauem pime) Kam; sõ̭ss kaksati tulõ `soetusõss nigu papõrt inneKan; Lehmä rõibõ oĺl toḱi `vällä kagsanu ja `põldu lännüʔUrv; tiä `kaksõ `kaalõKrl; ala˽kaksadu taat `kat́skiss; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru; kost ta kätte saa, säält ta `kaksass (varastab); annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust, jummaĺ and sullõ saa ja tuhandõ võrraHar; Ma˽lää kaksa hiussist; `kaksõt rõivast vai `kapla; `Kapstapää mant om üt́s räbäḱ hulga`lehti ärʔ kaksanuRõu; hammass tulõ `laskõ `vällä kaksadaʔ; karv `tilko, `kaksa ärʔPlv; võhl võta õi˽`hernist, kadõ `kaksa õi `nakrist, nu̬u̬ ahnitsasõ paŕõmbat; suuŕ mulk oĺl kaksat voona küle `sisseVas; tuli kidsi, ta uma näpo vahelt `vaesõlõ ei `kaksõʔRäp; hobõsõ taośs`palgõ `kaḱsi arʔ; `kaksõss ussõ vallalõ; `kaksõt puu üless (juurtega); ma `kaksõ su nõ̭na `maaha (ähvardatakse sõnakuulmatut last) Se || töö või pingutamisega tervisele liiga tegema, end venitama Egas kihä ei taha jo kaksamist, siss oled kõtust valla kahNõo; ma˽`kaksi hennest tuu `nõstmisega välläʔHar; tä um `hinnä nõstmisegaʔ ärʔ kaksanuʔRõu; kaksaku‿i är hinnäst; naard nigu ar `kaksõss `hindäSe; kaksõss kõtu vallalõLut || lööma tõnõ naańõ tõsõn paku otsan ja sõ̭ss `kaksiʔ [tõlvadega] Urv; Üt́skõ̭iḱ miä asi sõ̭ss käehn oĺl, `tu̬u̬ga kaksaśs; ku üt́s `kirvõ üle ola hiit́, siss tõõnõ matsu kagsaśsRõu 2. jooksma ka ku pand `kaksameHel; peremi̬i̬s tuĺl, aga ma sai `kaksamaNõo; küll `kaksap minu i̬i̬st äräKam; ku lats `kuulsõ imä `hõikamist, sõ̭ss tä nakaśs kodo poolõ `kaksamaKan; Hobõnõ tõmmaś näet toḱi `vällä ja pańd `mõisa poolõ˽`kaksammaUrv; kui siss kaksaśs minemä ku valuHar; Võt́t uma hanna `sälgä ja˽kaḱsaśs külä pääle minekitRõu; ta `kaksõss mineket kui tuhat `neĺjaRäp; ma `kaksi kodo pagõhhõmiistSe 3. uuristama vesi om maa ärä `uhtnu, `suuri `kraave `sisse kaksanuOte; säält om vastanõ egi läbi kaksanuʔ, vana egi `ümbre jäänüʔ; taa viĺl mädäness pääle, ei `kaksa `mulku `sisse kah; no˽`pańni õdagult küdsetu˽sibula [paise] pääle, no‿m mulgu `sisse kaksanuʔHar; `viigaʔ kaksaśs `määntse tsoriSe Vrdkakkama