karu|pidikaru-SL(karo-LNgRidMar) KKodMNõoTMr 1.karvust kinni, juukseid või peadpidi; kakeldes, tülitsedes Olid seal `jälle karupidi koos olnd, teine peksnd teist, kaks öhesugust `lolli `kanged inimestPöi; Sadi karupidi puu otsast maha; Ullu `piägä akati karupidi `kjõsmaKhn; jäi karupidi `veśki võlve vahele, `kooris pea naha mahaJuu; `viskaks su uksest karupidi `väĺlaJJn; neve ollive karupidi kogusinHls || ülemist otsa pidi sidusid [kuhjamalgad] karupidi kokku, kuus malakastPJg 2.pahempidi (kasukast) Panõ karupidi kasukas `selgä ning mine tie lastõlõ `tönkiKhn; karupidi kasuk seĺlän, märdi sańt tuleKrkVrdkarupite, karus, karuspidi, karvupooli Vrdkarr|pidi, kart|pidi, karva|pidi, karvu|pidi, karvusilla, karvussille