[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 4 artiklit
karus1 karu|s g -se Kuu Rid Ris Amb Rak, g -si VNg(-sse) JMd JJn, g -kse Jõe(`karru|s g -se) Sim, g -tse Kse; -ss g -sse, -ssi Vai; karo|s g -ski, kaaru|s g -se; kaaro|s g -sse Mar; karru|s Lih, g -kse VJg; karuu·s g -i Sa(pl `karuu·sid Ans) koger karussed `piened kalad savi`augus ja `viina`vaabriku `tiigis. egä niid karussid ka ei ole midägi kala Vai; karuu·sid oo öbe`karva, nii pitkad kut ahvenad. ahvena `suuruses, aga tüiakas Mus; kaarused oo punase `oimega kalad, laiad nagu latikad Mar; karused, nagu ahju roobid kõverad, `luune liha Amb; karusikalad elavad mudases vetes JMd; karrukse kala, kollaste suomustega, jäme jönts kala VJg
karus2 karus Aud Hls, karus- Muh Vig Pä Ris Juu IisK Pil, karos- Ris karuss- Nõo Kam adv < karv tõu `lammad, sai `toodud, suure karus `piaga (karvase peaga) olid Aud; karus `jalguge kana Hls
karus3 karus Kuu Han, karus- Mar; karuss- Rap; g karuse- Muh L Ha Jä(karusi- JMd) Plt; karose- Mar Mih Ris = karusepäev Jaań võtab püti, karus kaks (jaanipäevast alates väheneb lehmade piimaand) Han Vrd karune2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|