karts(as)karts g kartsaPhlMärsporKI, g kardsaRõuSe, ill `kartsaJõeKäi, -sseMar, in -sKhn, g karts|iKhkVllJuu(hvkarsa), ill `kartsiRei, g -uTõsVJgKodKJnVõnOtePlvVasSe(ill `kartso), g kards|uNõoKanVas, g -oRäp; kartsas g `kartsaVllSaaSJn, g kartsaKhk; `karts|asKuu g -aVNg(-us g -use) Jõh; n, g `karts|a, -u, -oVaikartser, kong lühiajaliseks karistuse kandmiseks `juobuned `viia `kartsaVai; roodumeeste vaŋŋikoht on karts, pannasse `kartsi `kinniKhk; Mia jääsi iljaks ning `jõssi sellepäräst kolm `päävä `kartsas (sõjaväes) Khn; soldadid `pańdi `kartsi nõnna mõneks päevaksJuu; inime panna `kartsu `kińni kuńni kohus tulebVJg; valla kartsKJn; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl; `kartso pandass üt́sikolt, a türm om hulganeʔ sisehSeVrdkartser
kartsaskarsas g `karssaSaLäKaaPöi, g karssaJämAnsKär, g `kartsaJaaPöiMuhLRap; karssas g `kartsaMarKulMärTõsKhkPJgSJn; kartsa|s g `kartsaKaaPhaVllPöiL(g kartsaKir) RisHMdNisKodVilHls, -ssVigHel, kardsasKrjKseSaaHlsa.ronimiseks kasutatav redel katuse karsasJäm; karsas oli ahju taga, säält `keidi üles; `karssa völlas kohes nee laavad vahel on, kaks völlast Khk; kardsas oo `pulkadest, astud `pulkade `pääleKrj; ahu karsas `olli, üks vähike `sõuke; `kartsa nońnMuh; Körgete kurendusaidade kojanditel tehta mölemasse külgi vehest kartsadEmm; laudi kartsasLNg; `kartsa puudVig; ja puu `otsas ka olid [linnu] pesäd mis inimest isi tegid ja, karsastega päris viisid üleseVar; poiss läin kartsast kouda ülese tara `piäleVar; `kartsage saab egass poole `kõrges minnäHls || nöörredel masti ronimiseks Tieme `vańti `kartsa kua, muedu igävene `roinamine kui tahad `maśti `minnäKhn; masti `kartsadRis || pressi kartsasredel linaajamise masinal käsimasinal oo all kartsass; pressi kartsass oo see, kelle `peäle kibid pannasse, mõedu ta ei purustaVigb.vankri redelikujuline külg, vankriredel karssa körvadJäm ~ (vankriredeli küljes olev pulk, mille külge seotakse koormaköis) Ans; läks `ilma `karssuta ratastega; rataste `karssa `völladKhk; `turdla `karssad pannakse teiste `piale Pöi; `vankril oo kaks karsast, teine `teiselMuh; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohalEmm; töö`vankrel oo `kartsad peäl ja sõedo`vankrel oo kehädVig; `kartsa sõled oo `kartsal otste peal; kehade väät́ oo all `lastme takka ja kartsaste takka läbi, sis `kartsad ei saa tõustaKse; `kartsad pidid ikke [vankri] peal olema, kus sõnnik nagu `senna kartsaste vahele sai `panna; `kartsasõĺg, sõnnikuväo `kartsal keskelt läbi, et oiab ku̬u̬s, et peeled ei lähe laialiMih; [kartsa] `võllad olid änamasti kasest, aga need pulgad olid kõik änamasti kuusest Tõs; Ädäli sai muedu karsastõss `tõua (vankri redelite kõrgune koorem) Khn; kartsastega vanger oo pika kehadegaTor; laud `kartsad on nied mis sillol käiaks, `kruusi ja `liiva `veataksRisc.rõuguredel ein `pandi `reika karsaste `pääleKhk; kartsaste `piale pannasse ein Mih; kartsade `peale saab vili `kuivma `pandud, need oo kaks redeli `moodi, kui vili `peale oo `pandud, sis see oo rõukAud; kümme kartsast `viĺlaSaad.redelitaoliste külgedega loomasõim obuse karsas, kohes einad `sisse pannasse, karsas on seina küljesKhk; `kartsal om ümmer`ringi pulga ja jala all, lambaeinä `panti `kartsase, `lamba siss ümmer`tiiru seiveHelc.rööbiti puudest (palkidest) alus laeva või paadi vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks karsas kui `rullisid kahe pitka puu `külge midu tükki `löödud; lae selle päälitse läheb nii sügavase (~ süvase) vee `sisse, et lae ojuma akab `jälle; karsast kautu tömmetass lae `maaleKhk 2.kangaviga kui `kangal piivahe jäänd on, siis seda `üitasse `karssaksKhk; kui `toimne kangas oo ja kogemata ei ole `järges tallatud, siis oo `kartsad seesMih; [kangale] `kartsa `sisse tallandPJgVrdkaltsas, kardas, kardsak, karsu, katsas