[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kalitsas kalitsas kalkvel, älevil – Jõh

kalsas kalsas sõnnikuvankri külglaud öhöl pool on redel, teesel pool kalsas ehk sittload, see käib peält ää Juu Vrd kalts4

-kaltsa Ls kiltsa-kaltsa

kaltsad pl kaltsad, kalsad Jaa Pär Vän Tor Saa Plt Vil; kaltsud, kalsud Hlj Hää Saa Lai VlPõ TMr; kaltsa, kaldsa, kalsa M T; kaltsu, kaldsu, kalsu Puh Nõo Kam Ote; kalsaʔ, kaldsaʔ Võn V; kalsuʔ Kan Rõu, kalsoʔ Plv püksid, enamasti linased või takused (harvem villased); lihtsalõikelised püksid, kaatsad viĺtrõõva kaldsudega `oĺli kimbus ku likkeks läkst Saa; kaltsa vi̬i̬rvits, nüid kutsutse värrel Pst; pahkluust saandik olli kaldsa sääre; kaldsa olli laia, `jalgu vahelt lotents; kaldsa olli puha `toimise, villatse ja `paklise Krk; kaldsu - - põlve mant `lahki, tõne nü̬ü̬r tõse nuka küĺlen, köedeti `ümbre põlve Kam; `umblõʔ mullõ ka üt́s paaŕ `kalssu Kan; ku `tütriklat́s `sündü, tsusati läbi kalsa aru Urv; sõbõŕ sõbra kalsa˽ku̬u̬ŕ Krl; mul unõtu kalsaʔ `sanna Har; mul ei olõʔ õigit `kalssegiʔ jalah Räp

kaltsu, kaltsus `kaltsu, `kaltsus Ris Nis Hag kalkvel(e) siĺmad vee `kaltsus Ris; silmad läksid vee `kaltsu Nis

karts(as) karts g kartsa Phl Mär spor K I, g kardsa Rõu Se, ill `kartsa Jõe Käi, -sse Mar, in -s Khn, g karts|i Khk Vll Juu(hv karsa), ill `kartsi Rei, g -u Tõs VJg Kod KJn Võn Ote Plv Vas Se(ill `kartso), g kards|u Nõo Kan Vas, g -o Räp; kartsas g `kartsa Vll Saa SJn, g kartsa Khk; `karts|as Kuu g -a VNg(-us g -use) Jõh; n, g `karts|a, -u, -o Vai kartser, kong lühiajaliseks karistuse kandmiseks `juobuned `viia `kartsa Vai; roodumeeste vaŋŋikoht on karts, pannasse `kartsi `kinni Khk; Mia jääsi iljaks ning `jõssi sellepäräst kolm `päävä `kartsas (sõjaväes) Khn; soldadid `pańdi `kartsi nõnna mõneks päevaks Juu; inime panna `kartsu `kińni kuńni kohus tuleb VJg; valla karts KJn; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl; `kartso pandass üt́sikolt, a türm om hulganeʔ siseh Se Vrd kartser

kartsas karsas g `karssa SaLä Kaa Pöi, g karssa Jäm Ans Kär, g `kartsa Jaa Pöi Muh L Rap; karssas g `kartsa Mar Kul Mär Tõs Khk PJg SJn; kartsa|s g `kartsa Kaa Pha Vll Pöi L(g kartsa Kir) Ris HMd Nis Kod Vil Hls, -ss Vig Hel, kardsas Krj Kse Saa Hls a. ronimiseks kasutatav redel katuse karsas Jäm; karsas oli ahju taga, säält `keidi üles; `karssa völlas kohes nee laavad vahel on, kaks völlast Khk; kardsas oo `pulkadest, astud `pulkade `pääle Krj; ahu karsas `olli, üks vähike `sõuke; `kartsa nońn Muh; Körgete kurendusaidade kojanditel tehta mölemasse külgi vehest kartsad Emm; laudi kartsas LNg; `kartsa puud Vig; ja puu `otsas ka olid [linnu] pesäd mis inimest isi tegid ja, karsastega päris viisid ülese Var; poiss läin kartsast kouda ülese tara `piäle Var; `kartsage saab egass poole `kõrges minnä Hls || nöörredel masti ronimiseks Tieme `vańti `kartsa kua, muedu igävene `roinamine kui tahad `maśti `minnä Khn; masti `kartsad Ris || pressi kartsas redel linaajamise masinal käsimasinal oo all kartsass; pressi kartsass oo see, kelle `peäle kibid pannasse, mõedu ta ei purusta Vig b. vankri redelikujuline külg, vankriredel karssa körvad Jäm ~ (vankriredeli küljes olev pulk, mille külge seotakse koormaköis) Ans; läks `ilma `karssuta ratastega; rataste `karssa `völlad Khk; `turdla `karssad pannakse teiste `piale Pöi; `vankril oo kaks karsast, teine `teisel Muh; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö`vankrel oo `kartsad peäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; `kartsa sõled oo `kartsal otste peal; kehade väät́ oo all `lastme takka ja kartsaste takka läbi, sis `kartsad ei saa tõusta Kse; `kartsad pidid ikke [vankri] peal olema, kus sõnnik nagu `senna kartsaste vahele sai `panna; `kartsasõĺg, sõnnikuväo `kartsal keskelt läbi, et oiab ku̬u̬s, et peeled ei lähe laiali Mih; [kartsa] `võllad olid änamasti kasest, aga need pulgad olid kõik änamasti kuusest Tõs; Ädäli sai muedu karsastõss `tõua (vankri redelite kõrgune koorem) Khn; kartsastega vanger oo pika kehadega Tor; laud `kartsad on nied mis sillol käiaks, `kruusi ja `liiva `veataks Ris c. rõuguredel ein `pandi `reika karsaste `pääle Khk; kartsaste `piale pannasse ein Mih; kartsade `peale saab vili `kuivma `pandud, need oo kaks redeli `moodi, kui vili `peale oo `pandud, sis see oo rõuk Aud; kümme kartsast `viĺla Saa d. redelitaoliste külgedega loomasõim obuse karsas, kohes einad `sisse pannasse, karsas on seina küljes Khk; `kartsal om ümmer`ringi pulga ja jala all, lambaeinä `panti `kartsase, `lamba siss ümmer`tiiru seive Hel c. rööbiti puudest (palkidest) alus laeva või paadi vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks karsas kui `rullisid kahe pitka puu `külge midu tükki `löödud; lae selle päälitse läheb nii sügavase (~ süvase) vee `sisse, et lae ojuma akab `jälle; karsast kautu tömmetass lae `maale Khk
2. kangaviga kui `kangal piivahe jäänd on, siis seda `üitasse `karssaks Khk; kui `toimne kangas oo ja kogemata ei ole `järges tallatud, siis oo `kartsad sees Mih; [kangale] `kartsa `sisse talland PJg Vrd kaltsas, kardas, kardsak, karsu, katsas

katsas katsas g `katsa sõnnikuveovankri küljelaud sita `katsad Kod