[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karjuma `karju|ma, (ma) karju(n) eP(-o- Mar Lih Ris) Puh, (ma) `karjun R, -me, (ta) karju|b Hls Krk San(-p)
1. a. valju häälega nutma või kisama, kisendama `kange kisendämmä ja `karjuma Lüg; keik `karjusid nii väga surma juures, ema `karjus keige `rohkem; kui laps `karjund on, siis tä ekib pärast veel Khn; mis sa karjud tagakurgu (täiest kõrist) Mus; mis sa karjud nii vaĺjust, kuretab kõrvad ää Muh; mis sa karjod nii `kangeste, et tuba ühnä rõkkab Mar; missa sii karjud nagu sita ratas Tõs; Karjub `surnud ka üles Hää; vahest oli nõnna külm, kääd ja jalad külmetäsid, vahest kohe tuli `karjudes kodu; pisike laps `karjus ja `karjus, suri ää, `ööldi, et tal oli kirm Ann; `karjus oma eale ära Trm; kisendab ja karjub, enesel põle viga kedagi Plt; karjub kui (~ nagu) ratta peal ~ siga (~ põrsas) aia vahel ~ pasun ~ pihtide vahel karjub väga valjusti laps `karjus nönda kut ratta peel; Karjub kut pörsas aja vahel Khk; Karjub kut ratta pεεl Emm; karjob `justku pason Kul; karjub kui ratta pial JMd; karjub nagu `pihtide vahel Plt b. (loomade, lindude häälitsusest) `luomad `ammuvad ja `karjuvad Lüg; kassi pojad `kiuksuvad `karjuda; kajagad `karjuvad, tuleb vilu; korbid `karjuvad, jo rannas kalu on Khk; Kui kajakad `karjuvad läheb tuulele, `ööti kajakad `karjuvad tuult; Kui kured `kangesti karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; põrsas karjub, tahab `süia Käi; mõni lammas karjub pää ja pää, mõni lammas ei karju Vig; `ülged teeväd niisugust koledad äält - -, kui nad `alba `ilma `tiädvad, sis nad `karjuvad `varau·, `varau· Var; koer akkas kohe `karjuma, paar `korda `käuksus; Ku vińt karjub, tuleb küĺma ja ku `seukest kuristamise äält ti̬i̬b, siś tuleb `vihma Hää; meegas karjub, tuleb pahasi `ilmasi Kei; vihmkaśs karjub täna nii `kangesti, karjub `vihma Ann
2. hüüdma või liiga valju häälega rääkima ta `öigab `karjuda Jaa; ma karju tüdrukud siia, nad `teadvad `rohkem Kir; ära `karjuge mina kuule küll paraja `rääkmese ära; ja nüüd akkab abi `karjuma, nüüd änam ei `aita muu asi Hää; karjuti `õissa pulmad, `õissa pruudi pulmad Juu; karjuvad vastakute nõnna VJg
3. kurtma, hädaldama; leinama, igatsema karjub sihes valu olade Jäm; mis sest paramad on, et sa seda teistele karjud Khk; ta karjub, et taal `olle `rindus `aige Muh; kas ema karjub `aiged majal ka Rei; Ei saa änam [tööd] `tehtud, karjub sii ja sial äda Han; isa `karjus, et poiss `ristimatta HMd; karjub `vasta, ei taha `anda Juu; tõine karjub ädä sehen, aga tõine kannatab `vällä puha Krk
4. fig (kriuksuvat) heli tekitama ratas karjub, kui pole `määrimist saand; uksed `karjuvad ees Khk; siis timmiti pillid ää ja, et nad east `karjusid; selle kiŋŋad `karjuvad, nee oo `võlgu alles Muh; käi karjub Noa; ing karjub sees (astma puhul) Kul; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; kõht karjub, sooled mängivad `marjoa·si; `vanker akand `karjuma, ei ole `mearida soand Kos
Vrd kaarima, kaaritama, kaljuma, karima, karjama2