[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 3 artiklit
karima1 kari|ma Kod, -maie Lüg suure leegiga põlema, lõõmama mets kui põleb, aga õli `kaŋŋe karimaie. mets karib; kui ahi küöb `õige valist, ahi karib Lüg; alet ku põletasima, siis panime aleje karima, aga kütis ei kari, si̬i̬ `umbub siäl mätässe all Kod || (kiirest kõnnist) karib `käiä Lüg Vrd karitama3
karima2 karima, (ta) karib (karjub) Muh L hv Rap Tür KJn SJn Kõp
1. kõvasti kisama või nutma lapsed karivad `ühte `jooni; `kange valu käε maas karis Muh; karis kõba äälega LNg; `öötasse ikke et, vanade pośte vaimod `lindäväd ja karivad ikke `taeva all Mar; laps peab kirmi valu käe karima nii kaua kui kõvas ja `kanges `tõmmab Kse; ma karisi, ei saan paegast `äägi mette (pärast kukkumist) Tõs; naene nutnd ja karind mis irmus; kirmid panevad lapse karima, soolikad karjuvad sees Vän
2. loomade, lindude häälitsusest loomad karisid `metses värava taka, `ootasid koeo `lasmist Mär; Varõsõd karivad puudõ `latvõs Khn; kalakullid, aĺlid oo, karivad ikke kääk kääk kääk, valju äälega karivad; kui [kured] madalast `lähtevad ja ilma karimata, siis oo madal tali Aud
3. kõva häälega rääkima või hüüdma Mis sa karisid seal veel õhtu hilja Mar; akkasime karima `urjah `unti Mih; pidid juba enne karima, et näd oo `aiged (pidalitõbised teel liikudes) Aud
4. kurtma, kaebama, hädaldama; leinama, igatsema karivad `kanged valo, et soolikal läind sõĺm `sesse Mar; juba kebade üsna vara karis, et eenad oo `otses Mär; karimine annab kaĺla `auded (hädaldamisest on vähe kasu) Vig; karib last taga KJn
5. kriuksuma, krudisema; kähisema, korisema, kõrisema `Kanguri kerad karisid minu `müödä `mennaessa (rhvl) Kuu; kiŋŋad karivad nõnna `jalgas Muh; Soolikad karivad, korisevad, `tahtvad `süia; Moo kääd-jalad külmetasid ja nüid rinnad karisid ööd läbi; Mõnel inimesel rinnad karivad eluaeg, aga teeb tööd küll Han; rukikõrrest tegid koa `pilla, need karisid nagu lapsed Mih; karjuvade uste ja kirstu kaante vahel `pandi kidi ja vaeotati `naksti, naksti `naksti – karija uks võttis kidi ää Tõs; ratas karib KJn
Vrd karjuma
1. kõvasti kisama või nutma lapsed karivad `ühte `jooni; `kange valu käε maas karis Muh; karis kõba äälega LNg; `öötasse ikke et, vanade pośte vaimod `lindäväd ja karivad ikke `taeva all Mar; laps peab kirmi valu käe karima nii kaua kui kõvas ja `kanges `tõmmab Kse; ma karisi, ei saan paegast `äägi mette (pärast kukkumist) Tõs; naene nutnd ja karind mis irmus; kirmid panevad lapse karima, soolikad karjuvad sees Vän
2. loomade, lindude häälitsusest loomad karisid `metses värava taka, `ootasid koeo `lasmist Mär; Varõsõd karivad puudõ `latvõs Khn; kalakullid, aĺlid oo, karivad ikke kääk kääk kääk, valju äälega karivad; kui [kured] madalast `lähtevad ja ilma karimata, siis oo madal tali Aud
3. kõva häälega rääkima või hüüdma Mis sa karisid seal veel õhtu hilja Mar; akkasime karima `urjah `unti Mih; pidid juba enne karima, et näd oo `aiged (pidalitõbised teel liikudes) Aud
4. kurtma, kaebama, hädaldama; leinama, igatsema karivad `kanged valo, et soolikal läind sõĺm `sesse Mar; juba kebade üsna vara karis, et eenad oo `otses Mär; karimine annab kaĺla `auded (hädaldamisest on vähe kasu) Vig; karib last taga KJn
5. kriuksuma, krudisema; kähisema, korisema, kõrisema `Kanguri kerad karisid minu `müödä `mennaessa (rhvl) Kuu; kiŋŋad karivad nõnna `jalgas Muh; Soolikad karivad, korisevad, `tahtvad `süia; Moo kääd-jalad külmetasid ja nüid rinnad karisid ööd läbi; Mõnel inimesel rinnad karivad eluaeg, aga teeb tööd küll Han; rukikõrrest tegid koa `pilla, need karisid nagu lapsed Mih; karjuvade uste ja kirstu kaante vahel `pandi kidi ja vaeotati `naksti, naksti `naksti – karija uks võttis kidi ää Tõs; ratas karib KJn
Vrd karjuma
karima3 karima karistama, manitsema, keelama kas Uherka õmad tämädä (poissi) ei kari; mul ärä karitud, ei tõhi `minnä. kõvass ärä karitud Kod Vrd kari3
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|