[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karjane karja|ne g -se Sa Muh Rei Rid(kaŕra-) Mar Tor Ris Kad Iis Trm, g -tse Krj Jaa Pöi Käi L(karra- Var), K(kaŕa- VMr Plt) I M Puh Ote, -nõ g -tsõ Khn, g -dsõ Krl Se; kaŕa|nõ Lut, g -tsõ San, g -dsõ Vas; `karja|ne g -tse R
1. sa. karja hoidja, valvaja kiri kari, `valge väli, must `karjane, haĺl säĺl = kogudus, oppetaja, `köster VNg; [küla] `karjad `käisiväd ühes kuos, `luomad kõik, kaks `karjast õli, vana `karjane ja säll; puol vakka rukki ehk `õtri `lehmä päält `makseti `palka, `mullika päält kaks matti; `Karjane ei õle mies ega luts `leiva`kõrvane Lüg; lapsed on ned karjased, vanad inimesed pole `karjas käind mette Pöi; küläl oli koa karjane, loomad olid kõik ühüs, kudas `loomi oli, na makseti `palka, igä päe oli isi peres `söömes Vig; noorem tüdar akkas karjatsesse Mih; `ooste karjane oli `enne taĺlmeister, kes `ooste eest muret pidas Juu; `jõuluks `anti karjatselle sepiku kakk, üks vorst ja tükk liha, karjane käis `jõulu `laube kakkusi `korjamas, see oli kohe karjatse `siadus Ann; igast perest oli korraline [karjas] kua, pidasid karjatse `korda VMr; kui sead on karjas, siis sead on karjatse ies kõik VJg; karjatsed lasevad lelu mets, n‿et mets eliseb Sim; sügise `aeti küla kokku, siis `maksti karjatse `palka; rüid `tehti takusest `riidest karjatselle `seĺga Lai; ullu karjatse kanik süvväss iki ärä, (öeld) ku teine olli sedä `asja `tahten, teine olli selle ärä petten käest Krk; taevataadi karjane lepatriinu `taevataadi karjane tuli kεε `pεεle, siis küsiti ikka, on‿ts oome kena ilm vöi sańt ilm, kui εε `lindas, oli sańt ilm Khk b. fig järelevaataja tema oli minul laste karjatseks; Tür mõni viive `siile tulekarjatsess Krk
2. a kaŕuśs um kaŕanõ inemine Lut
Vrd karjalaps, karjaline, karja|poeg, karja|poiss, karjats, karja|tsura, karja|tüdruk, karjus1