[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

karjus1 karju|s g -se Tõs Hls(-ŕ-), g -sse VJg Trm Kod(-ŕ-), -ss g -se Hää, g -sse TaPõ KJn Hel T(-ssõ Nõo, Võn); kaŕu|ss g -ssõ, -sõ Võn San V(-o- Kan; kaŕü|ss, -śs Räp Se Lut); kaŕs Kra; `karjus Kuu karjane karjuss tuli `kõrda Trm; näväd oo väĺjä piäl kahe kaŕjusse Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb (laseb) MMg; karjust sai `kasta, kui `eśti (kevadel esimesel karjapäeval) tuli `lõune aeg kodu, siis `ańti muna Pal; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; karjuss oli kaubeldud, vana jüripääva aal pidi [talusse] `sisse tulema; sügise oli karjuss niikaua kui kari väĺjas käis Lai; tu̬u̬ kes külä karjusse ametit taht `endäle, ai külä pereme ja `pernase kokku karja `kahja `ju̬u̬ma, `pernase viisivä karjussele `suurmit, vai matikese `ernit vai uppa - -; lehmä pääld `anti karjussele külimit rükki, õhvakese pääld pu̬u̬l külimittu `kesvi Ran; nii `paĺlu ku talul `lehmi `olli, niipaĺlu `päivi pidi talult `käimä karjusse kõrvuline Nõo; ommugu `lät́sive˽kaŕussõ `mõtsa, tõnõ eläjiide manuʔ, tõnõ t́siku manuʔ San; karjusõʔ õllõtivaʔ ja leelutivaʔ Urv; inne ess `saavõ kaŕusõ minnä˽`ku̬u̬li, ku kari `lauta `pańti Krl; [esimesel karjapäeval] oĺ kasuk pant, vana kasuk ussõ alaʔ - -, et siss saa kaŕuss `pehme `süämegaʔ; kui susi kaŕussõ innemb näḱk, sõ̭ss kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ Rõu; oĺl suur kaŕuss ja kaŕusõl oĺl vi̬i̬l kõruline (abiline) Plv; mino esä oĺl kaŕjussõn, `ü̬ü̬se vah́t hobõsit, `päivä käve kaŕan Räp; `väikeisile kaŕussilõ (karjuse abile) oĺ esi mass Se; õdagu kaŕusõʔ valõtasõ `viega, ala uinuga magama, las kaitsõga kari Lei; mii küläh oĺl kol `veikeist (üksiktalu karjust), suur (külakarjus) neĺäss; viiś `aastakka `vingja kaŕüss, a sääd́ze `aastakka, lätt naardõh `kaŕja Lut Vrd karjust