kaperdamakaper|damaePTrvPuhNõoKam, -temeKrk, -demeHel; ipf (ta) kapeŕdPst; kapõrda|mmaV(-maKanRõuVasSe), -maOte, kapõr|dõmõSan(-deme) Krl; kapperdamaR(kaberdammaVai) 1.ebakindlalt, tuigerdades käima, komberdama, kakerdama kapperdab `käiä, ei `sõisa jalalLüg; `lange maha ja kaberda ülesVai; kaperdab `ühte jooni `pealeMuh; ää kaperda `tühja sii, `tallad teiste jalad ääMär; mes sa kaperdad sii tuba kada, lase magada koa `ühtiTõs; lapsele kui kukub maha ja ei kõńni sis üteldasse: mes sa kaperdadTrm; mis sa kaperdat pori sehenTrv; oh, ta om va kõpuss vanami̬i̬ss `alla, temä vi̬i̬l kaperdess ülevenHel; nigu vana kalberuss kaperdap jälle väĺlän ussaia päälKam; sa kapõrdat nigu `ju̬u̬bunuOte; võeh, kui ma˽kapõrdõ `jalgu päälSan; no om `hindä täüś `laknuʔ, no kapõrdass ti̬i̬ päälKan; lat́s nakass jo˽tarrõ `mü̬ü̬dä kapõrdamma, käü käìilõ ja˽sais ka joʔ pińgi nõalHar; mineʔ ilostõ, mis sa˽kapõrdatVas || karglema Obu kaperdab `koplis lusti pärastEmm 2.saamatult töötama mis sa mud́u kaperdad, kui sa kedagi ei tee `ühtiJuu; kaperdas sial, ta tööl põlnd `õiged näguKos; sa kaperdad siin kallal `terve süögivahe, ei sua `vaĺmisSim || askeldama, talitama ei saa muud kedägi tetä, kaperte `lu̬u̬megeKrk || tühja juttu ajama mis sa kaperdad ilma`aeguMus 3.otsima, kobama küll ma ta kätte kaperdaHää; ega sa‿i leia, mis sa kaperdad siin pimedasSim || käperdama si poiss on `kange tüdrigid kaperdamaSaa Vrdkaaberdama, kabõrdama, kaperduma, kapõrdõllõma, koperdama, käperdama