[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kaaberdama kaaber|dama spor S(-oa- Pöi), Mär Kse Han Tõs Hää Saa Ris Juu(-oa-) Pee Koe Kad Iis Trm(-tama) Plt(-ua-) KJn Trv TLä, -teme Hls(-deme) Krk; `kaaberdama VNg Jõh IisR; kaabõrda|mma Urv Rõu/-ma/
1. jõude hulkuma, lohakalt ja laisalt ringi kõndima; laaberdama `Teised `tievad tüöd, täma `kaaberdab ei tia kus IisR; mis sa kaaberdad kaksipidi, seisa natune paigal Khk; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; mis `aśja te peaks koaberdama järjest ja paha tegema (laste müramisest) Juu; mis sa kaaberdad, kui sa siin `vaiksem ei ole (lapsele) Pee; kaaberdab `ringi, varastab, katsub kust saab võtta Plt; tuleb kaaberdes KJn; ta käis ja kaabeŕts talusit `mü̬ü̬dä; joodikul ti̬i̬ kitsass, temä kaabeŕts kah Krk; toda lake`krantsi ma näi poodi man, kaaberd ja lärmäss nigu mõtsaline Ran; joodik kaaberdap nigu luujakkest `valla oless Nõo; Kaabõrdas tan tü̬ü̬inemistel jalun Urv || jala är kaabertet, puha pori ja `vi̬i̬ge - - ukan Krk Vrd kaperdama
2. toimetama, askeldama; rahmeldama; otsima, kohmitsema ma kaaberdasi, niimoodi otsid üht `asja, kaaberdasi köik kohad läbi Pha; Ise surmaga kopikas `völgu, - - mis sa änam koaberdad Pöi; ma peä akkama kaaberdama `peäle (loomi söötma) Tõs; Teil ei ole sääl midagi kaaberdada riiule pääl, sääl on miu aśjad Saa || kokku kraapima, ahnitsema Nu̬u̬jah, `kaaper kaaberdab, kisub igalt pu̬u̬lt, mis siĺm näeb ja süda imustab Hää
1. jõude hulkuma, lohakalt ja laisalt ringi kõndima; laaberdama `Teised `tievad tüöd, täma `kaaberdab ei tia kus IisR; mis sa kaaberdad kaksipidi, seisa natune paigal Khk; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; mis `aśja te peaks koaberdama järjest ja paha tegema (laste müramisest) Juu; mis sa kaaberdad, kui sa siin `vaiksem ei ole (lapsele) Pee; kaaberdab `ringi, varastab, katsub kust saab võtta Plt; tuleb kaaberdes KJn; ta käis ja kaabeŕts talusit `mü̬ü̬dä; joodikul ti̬i̬ kitsass, temä kaabeŕts kah Krk; toda lake`krantsi ma näi poodi man, kaaberd ja lärmäss nigu mõtsaline Ran; joodik kaaberdap nigu luujakkest `valla oless Nõo; Kaabõrdas tan tü̬ü̬inemistel jalun Urv || jala är kaabertet, puha pori ja `vi̬i̬ge - - ukan Krk Vrd kaperdama
2. toimetama, askeldama; rahmeldama; otsima, kohmitsema ma kaaberdasi, niimoodi otsid üht `asja, kaaberdasi köik kohad läbi Pha; Ise surmaga kopikas `völgu, - - mis sa änam koaberdad Pöi; ma peä akkama kaaberdama `peäle (loomi söötma) Tõs; Teil ei ole sääl midagi kaaberdada riiule pääl, sääl on miu aśjad Saa || kokku kraapima, ahnitsema Nu̬u̬jah, `kaaper kaaberdab, kisub igalt pu̬u̬lt, mis siĺm näeb ja süda imustab Hää
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|