kantsakas1kantsa|kas g -kaHääRak, -gas g -gaSaa, `kantsakasLüg; kansak g -iPöi, g -aMarTor; `kansakJaa, g -iPöi; kańdsa|k g -kuPlv, g -guRõuVas 1.ulakas, vembumees, väänkael; untsantsakas sii `naabriperes on poiss nagu `kansakJaa; vahest `öetse: aritud inimestest p‿tule muud kut `kansakidPöi; üks kansakas `tuĺli `meileTor; si on üks linna kantsagasSaa || alaealine poiss Kohus ei võta kantsaki ette, ku vanemaks saavad, siśs Hää 2.näru, räbal; tüügas, konts üks va `riide kansakas oo sii maasMar; luvva kandsakVas 3. avilets, raagne, rootsune Taa viht um jo˽`väega kańdsakRõu; ta‿m `väega kańdsak [luud], `taaga ei saaʔ `pühkiPlv Vrdkants4