kaklema`kaklema, kakeldasporLK, TrvTLäVõnRõu, `kakledaR(-mmaVai) KhkVllHääIis, -me,kakelteM, kakõldeSan, -õma,kakõldaTLäOteRõn, -õmma,kakõldaʔ V, -õmõSanKrltülitsedes hoope jagama, rüselema ärä tule `kaklemaKuu; `Kuerad `läksivad `kaklema (purelema) Jõh; ku akkasin `kaklemma, siis `toine mies oli `toises kääsVai; `raaplevad [öeldakse, kui] mehed `kisvad `joonud `piaga, [kui] naised `kisvad, `öötasse `kaklevadKse; kuked `kaklevad või `riidlevadTor; ma tahass ta naha läbi `kakledaHää; `ühte lugu karupidi kuos, `kaklevadJMd; Koarel `kakleb joonud peastTür; mõnikord on ka, et `koeruse pärast `kaklevad teisedVJg; küll kakelsivad kuĺl ja varess, nii et kole koheÄks; poisi kakelnu `arja pidi kogusinTrv; kuke `kakleve, kisuve nii et veritse; ta tah́ts miul suie `siĺmige `seĺgä tulla, tah́ts `kaklem tullaKrk; lihuniku vanast `kaklive kõrtsinHel; ärä `mõtle et `kiägi `kaklemada om, kanagi lähvä `kaklema; (nemad) ei ole üits ütega läbi saanuva, sõemõlnuva, kakõlnuva ja kiiselnuvaRan; ta sõemel miu, aga kakelda ta‿s saa, aid `olli vahepäälNõo; sa ärä lase näil kakelda, lahuta äräRõn; nu̬u̬ `oĺli˽kakõlnu vai tapõlnuʔHar; Sõ̭ss timä mugu˽tülüt́ ja˽kakõĺRõu; vanast ka‿ks tet́ti `tempa ja, `peeti illo ja kakõldiVas; kas pulmah kakõldi kaʔSe || sõnelema, riidlema perenaine kakeĺ alati (tüdrukutega) Hls; miheemä tullu `kaklem; `kaklet latsege, põrudet last,sa ei tohi sedäsi tetäKrk; meie mõne sõna man jageleme kõvaste, mõni `mõtleb, et me `kaklemePuhVrdkaaklema, kraaklema