kaaklema`kaakle|ma RId(-maieLüg) JämKhkVllHiL(-lõ-Khn) Ha(-oa-, -ua-) AmbKoeLai, da-inf -daJõhJämVllMärHääRisJuuKoe, kaageldaKhkMarKseTorHääJuuKos 1.käratsema, nääklema `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaelaKhk; Akkest seal kaaklema ja viimeks oli peks lahte; ta on kaaklemise loomugaKäi; teine aab eese `õigust, teine aab eese `õigust, mis te mudu`kaaklete Mar; akkavad `vastamisi `kaaklema, tievad suurt kisaRis; kaak igal pool `kaakles, `riidles ja lärmitsesLaiVrdkaakima 2.rüselema `kaaklevad, `tõukavad siis üht tõist, ise vihased ei õle; `ärgä `kaaklegaJõh; `purjus mehed lähvad ise`keskis `kaaklema, käsitsi koosRid; sii nad juõnud piädega `kaaklõvad küll, `kjõskvad karupidiKhn; kuked `tahtsid kaagelda Juu; kui kaks `juonud inimest karupidi `kaaklevad, teene kukub, teene tõusebAmb 3.kahevahel olema, kahtlema paneb `kaaklema, ep tεε mis tihaJäm; `kaakleb kaksipidi, teha vöi mette tehaKhk; `kaaklen, kas ma ostan selle ära või ei ostaTor 4.värisema, võbisema `Kaltsin tale `roondatäve `külma vett üle. vettis tese üsna `kaaklemaEmm Vrdkaklema