kakertskakerts g -iSaa 1.spulstunud, tokerdanud, salkus (olend, ese) Kus sa selle kakertsiga lähäd (sasipäise poisiga); mina seda kakertsid (vana kasukat) küll `seĺga ei paneSaa 2.asasine, salkus kel juused tolgendasid, siss üteldi, kakerts pää otsas; mia seda kakertsid lammast ei saa `niita Saa Vrdkakeraats