kakeraatskakeraa|t́s g -dsiHlsKrk, -tsSaaRan 1. kaltsakas a. katkiste rõivastega inimene si̬i̬ ku kakeraat́s käü, kunagi ei oole ilusit `rõ̭õ̭vit seĺlän; Ärä sedäsi kakeraadsi `viisi küll tõśte sekkä mineKrk; Kes väegä kakenu `oĺli, `kat́skise `rõiva säĺlän, toda siss üteldi, et nigu vana kakeraatsRanb. poolpaljas, tokerjas loom Vaade `määte kakeraat́s si̬i̬ kana om; Üit́s om koera vette visanu, nüid om ta kui kakeraat́sKrkVrdkakeraad, kakerants, kakerdus, kakert, kakerts, kakeränts, kakõruss, kakõrääts 2. kakleja, tülinorija; müraja si̬i̬ om üits kakeraat́s küll, temä ei taha muud ku kakelteHls; va kakeraadsi (vallatuist lastest) KrkVrdkakekull