kaharkahar g -aVNgSaMuhLKIMT(-ŕ g -rõSan, kahharNõo), kahhaŕV(kaharHarRõu, kahhar,kahaŕLut), g kaha|raPlvSeLut, -rõHarRõu 1.lokkis, säbrus (juustest, villast vm) kahara `pεεga tüdrukAns; kaharad `juused need oo `loodud inimestele, nao sur präss piasMar; kahar [pea] `jusku vanapagana kaara aedSaa; kahar abeTrm; kahara villaga [lammas] Lai; kahhaŕ pääSe 2. kohev, laialihoidev; tihedate okstega, haruline kahara peag‿kaa (gooti tähestiku k-täht) Jaa; laia `süigä ja kahar puuKod; eenama kuused on kaharadÄks; kahar köŕt, alt `äste kahar; [särgil] oli kahar jakk (jätk) all `paklasest `rõ̭õ̭vastTrv; iluss lina kahar kugur otsanKrk; ku̬u̬se ladu om nii kahar ja tubli kuiPuh; illuss kahar pähn; küll aab endä kaharass, saba nii kaarik taka (kanast) Nõo; agukaara om kahara, araliseOte; tu̬u̬ om kahhaŕ puu, kos alt `niika ku üless ommaʔ ossa; `juusõ `kaḱja. ta must om `säärtseide kaharõide harrõgaʔ, `jalgugaHar; taḿm, ta‿m nii kahhaŕ nigu mätäśsPlv; kahara `kapstaʔSe; paĺlo um kukka otsah ni ummaʔ kaharaʔ linaʔLut Vrdahar, kaharik, kähar