[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kähar kähar hv IisR, Rei Mär PJg Vän Hää spor K, Trv/g -e/, -er IisR Kse Tor Hää Ris(pl kεhered), -är VNg Muh Emm Käi L(-as Han) Ris Juu Kad VJg Puh, g -a; kähär Äks Kam Krl(-), g Kuu RId Var Tõs Khn Ris Juu Trm KJn Kõp Krk Nõo San, -e Hls Krk; kähhär Nõo Lut, -ŕ Rõu Räp, g kähärä
1. lokkis, krussis Kähera `karvaga kuer IisR; kähärad `juused Käi; elos kähära `peaga tüdrik Mar; Tüdrikud `tahtvad ennastele kõik kähärud päid Han; kähäräd `krõmpsus villaga kui talled sünnivad Var; Tüdrikud pidäväd kähäri `juusi jõlusaks Khn; juudi ja `mustlaste `rahva sias oo `rohkem kähara `juusega inimesi PJg; tüdrikud käherdasid, tegid omal `juuksi käheraks Hää; kellel `piened kεhered villad, sie on `piene, tüma villaga lammas Ris; tüdruk teeb `juused käharasse Juu; kähara karvaga [põrsas] Tür; `puudle koer on kähärä villaga `niigu lammas KJn; säbäre `juusse kisuve lokki, kähare nagu kadaje puhmass ümmer Trv; kähäre `pääge Krk; kähärä `pääga `poiske aab metsast sigu `väĺlä = sia arjastest pää ari Nõo || (keerdus süüga) `okslene ja kähär [puu] ei joose PJg || kihar, lokk mõnel [pea] kohe nagu põõsas lai, suured käharad PJg Vrd kähür
2. kahar kähäräd `oksad Kuu; kähär puu, tal paelu `oksi Var; `sioksõd suurõd kähäräd puud maja `otsõs, siäl all tańsiti Khn; türnapuu on sehuke lühike ja kähär Tor; kähar kuusk Kos; särände matal, kähär - - puu Kam; kui kuusõl ladva är lõõgut, kauss kähhäŕ Räp || Kuht `keskelt oĺl `häste `ümbre iho, alt oĺl kähhär Räp
Vrd käbar2, kähärgäs, kähärik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur