kaevanduskaevandus g -eeP(kai-Sa) HlsKrk, kaivandu|ssOteV, g -sõKrlVas, `kaevandu|s g -kseKuu, -seLüg, `kaivandusVNgVaihv, umaapõuevarade kaevandus, kivimurd; kaevatud auk, koht (täh sag ebamäärane) igavene suur kaivandus sii eesKhk; seal kaevandus ees, sealt pääse läbi metteKse; tä oo mäekaevanduses töösTõs; kivi kaevandus, kost kiva `murtaksRis; eks välismoal ole kaevandused, kivisöö kaevandusedJuu; kruusi kaevandusKos; seal on üks kaevandus, sääl `võeti vanu [surnuid] `väĺla ja kiedu `riistuSim; põleva kivi kaevandusTrm; `turba su̬u̬, sääl om `turba kaevandusKrk; Saarõmaal om üt́s suuŕ `marmori kaivandussKan; vii kaivanduss om külh sükävKrlVrdkaevand, kaevandik, kaevik