kaevandkaev|andVll/kaiv-/ PöiKseMih(kaeb-) JuuKadPltKJn, g -i; kaivandHarRõuSe(in kaibanduh), g -uHarkaevatud auk või kraav; lohk, milles vesi sees; suurvee uhutud järsk äär jõekaldas Kaevand on `sõuke auk moa sihes kut `endine `mõisa tiik, tuleb vett täis ja seisab kut püttPöi; veekaevandJuu; meil karjamaal on üks kaevand, poisikese põlves `kaevasin linaleoksPlt || kaevandus – SeVrdkaevandik, kaevandus, kaevik