[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaelus kaelu|s Muh, g -se Sa L(-o- Mar; g -sõ Khn, pl -ssed Mar Vig) K(g -kse KuuK JMd JJn VJg Sim) Iis Kod Hls, -ss g -e Muh Trm Pal Lai Plt KJn; `kaelu|s Hlj, g -se Jõe, -kse Kuu VNg, -ss Lüg, g -e Jõh
1. krae Ei sie pia pilutud särki, kanna ei korgi `kaeluksida rhvl Kuu; `naistel ei õld [särgil] seda klatstükki - - õli `krousitud ja `kaeluss pääl Jõh; Täna oli kaelus `kaela `pandud Jäm; nied `püśtised [kraed] nied olid kaeluksed KuuK; sooja kaelukstega pluused JJn; pia kukkus õtst kaelusse `sisse Trm; pinsaku kaeluss Lai; kaeluss ja `värvled tikati `valge lõngaga Plt || rinnaesine, manisk – Lai fig `tõrva `kaeluss (päevitunud kaelaga inimesest) Lüg Vrd kaaldanõ, kaalduke, kaalustükk
2. kaelarihm; kütke osa vassigule, `veisele, koerale kailus. loomale paned siis kut tahad `kuskile poole viia kää `otsas siis kailus `kaela Jäm; kaelus on nahast. se‿o obustel. `lehmadel on pannad Jaa; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi. loomad olid sellega `lautas `kinni Aud; `lehmadel on `sõimed ees, ket́id `kaelas või puukaelus `ümmer kaela Pee; lõea kaeluss on `kat́ki KJn Vrd kaelaline, kahlus
3. rangipale kui kaelossed venivad pikaks, siis `aetasse rangi arja pealt lühemaks Mar; rangi kaelus on puude all, käib `vastu obuse `kaela Hag; rangi kaelukse `sisse pannakse `õĺga JMd; Minä nõelsin kaeluse õled `sisse. Vana Mikk õpetas, pane obuse sitt `ümmer rangi kaelusse, siis ei võta `kaela purus KJn Vrd kaelust(i)
4. kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega kui mitu raha ridas ond, se kutsutassõ kaelus; Tüdrikätel olid kaelusõd `kaelõs Khn
5. värvel [meestel] pikkad `valged `püksid jalas kohe ja, `kaelus pääl, nüöp ies ja VNg; `sielikul on `kaeluss, kust käib `ümbär kere Jõh; sieliku kaelus on pikkast venind Iis
Vrd kaalus, kahlus3, kaulus