kaulus`kaulu|sR(-ssLügJõh), g -kseKuuVNg, -sseLüg, -seJõh 1. kaelus; krae `Kaulus tulebigi `oite `mustaksKuu; siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä; `kaulusse `õtsas `nüöbid; `kuuve `kaulusLüg; `Särgi `kaulus on `kitsas, sie `irtab (poob) äraJõh; `paia `kaulus on `katkiVai || sõimtökketi `kaulussLüg 2. värvel `kauluksega `sielik ja jakkVNg; kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos; [pidurõival] suur lett rippus `sieliku `kaulusseni, paul viel `õtsas; võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaobLüg Vrdkaalus, kaelus