kadõhhusskadõh(h)u|ss g -sõHarVasSe(-huśs, kadahuśs) Lut; kadõ˛u|ss g -sõKanKrlHarRõuPlvLei 1. kadedus, pahatahtlikkus tal om kadõ˛ust tõist `vastaKan; tu̬u̬l om kadõ˛uss tu̬u̬st et tõnõ ka eläss ja˽tõsõl elu sisen omHar; Kadõus aja kaala kõvõrassRõu; kadõ˛udsõʔ š́üövä `d́algu pält välläLei; sa olt võhl inemine, kadõhust piätLutVrdkaedus 2. kaetamine om helik kadõhhusõ `vasta. kadõhhuss om ka hull, jummaĺ hoiaʔ, `ar˽ka võit kooldaʔ, aṕi `kostki saa ai niʔ; hüä meele kadõhhuss (kui ei ole tahetudki kaetada) om hullub gu halva meele kadõhhuss; kadõhhusõ sõ̭naʔ, ku kiä ar kadõh́t, sis sõ̭nnoga tet́ti tagasi; kadõhhuss om lat́silõ saanuʔ, latsõ omma `haigõ; eläjille saa kadõhhuist, sis keedetäss ummusseh noid nõia `kõldo, sis andass lehmäle juvvaʔ kadõhhusõ peräst; meil `katva `kanga kinni `rõivagaʔ, et kadõhuśs saa (siis katkesid lõngad, kui kuri silm vaatas); peĺgä äs täl kangaśs kadõhuist, illoś kangaśs imehüistrhvlSe Vrdkadedus, kadejus