kadeduskade|dusKuuVNgVaieP(-dosKäi) M, -dussTLäKodTKam, kadõ-San, g -duse; kadõdu|ss g -sõRõuPlvRäps < kade 1. kadetsus, pahatahtlikkus äga kadedus inimeste seast ep kauKhk; vale viib vilja välja `pealta, kadedus viib kalad merestaMuh; peab viha ja kadedust südamesEmm; kadedos kaudab kalad merestKäi; see oli kadeduse juttMar; ta mingu või kadedusest `lõhkiMär; kadedust on `ilmas paeluHää; kadedust otsani täisJuu; eks ta kadeduse pärast teind sedaLai; reagib `selgest kadedusest kiusujuttuPlt; viha võtt viĺla põllult, kadedus kala merestTrv; ilm`kurjust ja kadedust täüsHls; `kurjus võtab kulbist, pahandus paast, `ahnus aedast, kadedus `kamrestKrk, viha võtab viĺlä väĺläld, kadeduss kala järvest; läits tõese `pääle `kaibama, no mes säl muud `oĺli kui kadeduss; kadeduse peräst om paĺlu `kurja tettuRan; oh sedä kadedust ja `õelust, mes siin ilman küll omNõo; inemiste seäh um kadõdust ja `ĺähkustPlv 2. kaetamine nõia kõllaʔ tegevaʔ hooḿatsõst, ku̬u̬ keedät. `pruuḱtass kadõdusõ `vastaRäp Vrdkadejus, kadõhhuss, kaedus, kahedus