kadekade g -daR(g -jaKuu, katteVai) eP(kadõKhn) TLäKam; n, g kadeSTrvHlsKrk, kadõNõoSanV 1. kadetseja; ihnus, kitsi; kuri, pahatahtlik Kade `kiskub ise oma kana; Ei kade nägis, et `toisel ka midägi olisKuu; sie on kade, ei `anna `kellegi midägi `asja; kadeda kari ei `kasva `ilmaski Lüg; Ega kade keela, kui elde imustab Jõh; on ka kade, mettep anna; kade veis kaivab `teissiKhk; Kui elde tahab, kas kade keelab Krj; kade inimene, sedä ei salli et teisel koa `miskid ooMar; kade nagu susi PJg; `ihnus kes teisele midagi ei raat́si `anda, va kadeHljK; kes niisuke kade on või ei raat́si teisele midagi `anda sie on üks vana ihnerkoiRak; kägo one kade lind, ku tä `küllä tuleb `laalma, siis one kedägi õnnetuss vai kahjo Kod; ma olen kade, et sul on ja minul ei olePal; kade ei saĺli, kui teisel kedagi iast on, siis sellest on kahju meelLai; kui mõni tüdrik ühe [poisi] `vasta `elde oĺli, teese `vasta kade, siss see, kelle `vasta kade, akkas kohe sõnumaSJn; oh sa igävene kade inimesetüḱk, sü̬ü̬ss või kikk maailma oma `perse; ti̬i̬ nüid tigel ääd või kaidse kadel `karjaKrk; võta, võta, ega ma kade ei ole; rikkal om kade nätä, et `vaesel suur muńnRan; inimese om kadeda, ei või nätä, et tõene ka eläb; üteldäss et kadõda kari ei kasva ja `õela õńn ei `äitseNõo; kadõl ei olõ `õnnõSan; Kül sa olõt üt́s kadõ inemine, sai või˽tu̬u̬d nätä˽ku tõsõl `häste lättUrv; timäl alasi kadõ mi̬i̬ĺ et mullõ `antav ja telle ei `antav õiʔHar; võhlul olõ õi˽`viĺjä, kadõl `kaŕjaRõu; võhl võta õi˽`hernist, kadõ `kaksa õi `nakrist, nu̬u̬ ahnitsasõ paŕõmbat Vas; ta om kadõ inemine, võhlitsass tõistSeVrdkae2 2.kurja silmaga nõiduja, kaetaja on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle, vana `rahva kuntsLüg; kadeda `silmaga vahib, tieb `kahjuJõh; ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahtiVai; näe kui kadeda silmaga ta `vaatab Tõs; nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi] kui ohutadi `nõidustHää; sellel on va kade silm üle käinRis; siga `jääda `kängu, kui kadeda silmaga voadataTür; sa ära oma kadeda silmaga tule `seie `nõidumaTrm; kade inimene paab tõesele täiäd `seĺgä, tõese luamale; mõne inimese silmävuade on kadeKod; om mõnel kade siĺm küll, nigu ta tõese lu̬u̬ma kaeb, nii ti̬i̬b loomale viga Nõo; `kaehtaia, tu `ommõgi tu kadõ, kaess sullõ päle, ni sa jäät `haigõss Se Vrdkadelik, kahe2