[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jõude jõude Muh L K Trm Trv Krk Puh/jõode/, jõõde Trm Kod(jõõte), jöode Jäm Kaa Pha Vll, `jõude Hlj Jõh IisR ?Muh Vän JõeK Iis Pil, `jöude ?Jäm Khk, jõute HJn KuuK, `jõute RId KuuK
1. tegevuseta, kasutamata; ula, vaba, liigne; seisu `jõute elo. `puoled `päiväd `onvad `jõuted Lüg; `süödi maa kolm `aastat – esimene `aasta `ärjap̀äs, `tõine timutis, `kolmas `jõute maa – `süödi maa Jõh; kas `teite saeg o jõude Muh; jõute luomad, mis ei lüpsa ega künna, nisukesed muĺlikad ja puĺlmuĺlikad KuuK; raha seisab jõude Koe; nied kes ei teind tüed, nied olid jõudeleeva `süejad VMr; mul põle `põlda ega kedagi, olen jõude inime VJg; meil ein `tehtud, nüid jõude mehi küll Sim; jõude aeg (tööde vaheaeg); se maa tükk on mul paergu jõude; puu kasvab siin jõude (asjata) Trm; jõõtemua, aritud, aga ei õle `piäle `panna kedägi Kod
2. jõudsasti, ruttu, kiiresti küll see aga kasvab jõude Muh; küll see vihma pilb tõuseb jõude Mar; ta üsna pikk vilakas poiss juba, na jõude suureks kasund Mär; seda jõude tuli `õhtu [tormi ajal] vesi tuli `vankri `piale kallale. silm `nähtavalt tuli, üsna jõude Kse; selle käes lähäb töö nii jõude PJg; [puud] nii `jõude `kasvaśt Pil || ? jõudus, kiire `Vaike oo `jõude kasuga Muh
3. kiitleja, suurustaja jõude inime. küll temä ikki jõuab. egas ta nõnnapaelu ei tee KJn; si̬i̬ om `seante jõude jutt - - jõudets pähle; kes ennast kitt ja teise pääle `kaibass, ah si̬i̬ om üit́s va jõude inimen(e); si̬i̬ om jõude, `kerklei, si̬i̬ `muutku jõvvap Krk
Vrd joude, jõuti