jõudejõudeMuhLKTrmTrvKrkPuh/jõode/, jõõdeTrmKod(jõõte), jöodeJämKaaPhaVll, `jõudeHljJõhIisR ?MuhVänJõeKIisPil, `jöude ?JämKhk, jõuteHJnKuuK, `jõuteRIdKuuK 1.tegevuseta, kasutamata; ula, vaba, liigne; seisu `jõute elo. `puoled `päiväd `onvad `jõutedLüg; `süödi maa kolm `aastat – esimene `aasta `ärjap̀äs, `tõine timutis, `kolmas `jõute maa – `süödi maaJõh; kas `teite saeg o jõudeMuh; jõute luomad, mis ei lüpsa ega künna, nisukesed muĺlikad ja puĺlmuĺlikadKuuK; raha seisab jõudeKoe; nied kes ei teind tüed, nied olid jõudeleeva `süejadVMr; mul põle `põlda ega kedagi, olen jõude inimeVJg; meil ein `tehtud, nüid jõude mehi küllSim; jõude aeg (tööde vaheaeg); se maa tükk on mul paergu jõude; puu kasvab siin jõude (asjata) Trm; jõõtemua, aritud, aga ei õle `piäle `panna kedägiKod 2.jõudsasti, ruttu, kiiresti küll see aga kasvab jõudeMuh; küll see vihma pilb tõuseb jõudeMar; ta üsna pikk vilakas poiss juba, na jõude suureks kasundMär; seda jõude tuli `õhtu [tormi ajal] vesi tuli `vankri `piale kallale. silm `nähtavalt tuli, üsna jõudeKse; selle käes lähäb töö nii jõudePJg; [puud] nii `jõude `kasvaśt Pil || ? jõudus, kiire `Vaike oo `jõude kasugaMuh 3.kiitleja, suurustaja jõude inime. küll temä ikki jõuab. egas ta nõnnapaelu ei teeKJn; si̬i̬ om `seante jõude jutt - - jõudets pähle; kes ennast kitt ja teise pääle `kaibass, ah si̬i̬ om üit́s va jõude inimen(e); si̬i̬ om jõude, `kerklei, si̬i̬ `muutku jõvvapKrk Vrdjoude, jõuti