joudejoudeJäm, `joudeJõeKuuHljVNgVai 1. = jõude; vaba; liigne `joudekolinad mis `kuskile enam ei `kolba, nied on vanad tüö`riistad, puunoud Jõe; `joude `polve pääl siin; eks tule ajalasa `rannale, siis on hüä `verku `lassa, meri `joude; kas tuli jääb sul nütt `joudeks va; Üks mies `ruuli, kaks toist miest `ninda sama `joudeks ja juduajajaks [purjepaadis]; [võrgu] kubu köüs ei `tohtind `millaski `olla uppunüör, pidi olema moni süld `joudet; seppä pajass siel `käüdigi juttu ajamass ige ke `jouded olid, oli juo `mitmast küläst mihi kuossKuu; üks koppel oli alalde `aida `ümber, kus `joude obused `pieti; ise vana mies ja piab ka `joude naistVNg; see on `joude `uone, `kengi ei taha sidä; kesäst on jädetü `puhkama, sie on jädetü kesäst [suveks] `joudestVai || lobiseja `joude juttuga [inimene] HljVrdjoudenass 2. kiire joude kasumaJäm