[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kangesti `kange|sti, -ste, -st Jõe eP(-śti Plt), -ste, -st Vil M Ran Nõo TMr, -st Lüg; `kangess Kod MMg, `kangõst KodT Plv Vas(-õ)
1. väga sie vottab `kangest `viina Jõe; meri `õhkab `kangest `külma Jõh; `kangest oli paha `ilma Vai; meri on sεεl `kangesti saarekas, `saari teis Khk; kuued olid `kurdus `kangest - - `kangesti tiheli `kurdus Kär; mool nii `kangesti `rindus `aige Mus; obu kukkun `kangest `irnuma ja keige oma `jalgega kiban nii `kangest Krj; sis nad `kuumasid `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; ühekorra kohutasid mind `kangest, ma olli nii `kangest `kohkun Muh; taevas `eitleb `kangest - - öeldakse virmalisist Käi; `olli `kangest tubli poiss Phl; kardab `kangeste `külmä Rid; `kangeste paĺlu kala Mar; ma `kangeste õhikast `tahtsi Vig; on rabe leib, pudiseb `kangeste Lih; Kohu sa lähed naa `kangeste Han; tää oo `seuke kuri `kangeste; `kangeste pehmed lund sadas Aud; mul `kangesti kaĺlis kaśs HMd; aab `mõnda `aśsa `kangeste `piale, tahab omale Nis;`kangeste lubas, aga ei teind Juu; aga `kangeste `vänge ais on juures Amb; mies oli `kangest `viina võtt JJn; jalad `kangest pakitsesid Pee; `kangesti `kange viin oli VMr; alval teel vanger `kangest logiseb Trm;`kangess sadas ja `tuiskas Kod; ta olema ia `kangest olnd Pal; loomal silmad kiiluvad, läigivad `kangest Plt; mul on si̬i̬ nii meeles `kangesti KJn; neväd oĺlid `oidjad (kitsid) `kangeste Vil; ää jahu `kangeste Hls; `eitüsi nõnda `kangest ärä Krk; kõtt `kangeste valut Ran; lina `oĺli `kangest pehme ja õrn, nigu vanast leieri `pruutel Nõo; mul oĺl nii `kangest kahju ja ale et TMr; kops `kangõst `õhku täis KodT; peremiis väegaʔ kahitsõnnuʔ `kangõstõ; vanapakań jälle sai `kangõst vihatsõss Vas Vrd kangesta, kangede, kangõhe
2. vaevaliselt, aktsendiga `õige `kangest mõned sõnad `porssib `iesti kielt Lüg; nönda `kangest räägib eesti keelt, imelist `moodi Jäm; laps kui ta `reäkima akkab, reägib vaevalt ja `kangeste Juu; räägib - - `kangeste nagu `sakslane VJg
3. jäigalt, kangelt obune käib `kangesti, jalad `kanged all Kos; lukk käib `kangeśti Plt;
4. tugevasti, vastupidavalt no rihe ahi om ka õks savi kivest tettü ja - - tu‿m iks `kangõst tettü ahi Plv

kangõhe `kangõhe Plv Vas(-õ) Se, `kańgõhõ Rõu
1. jäigalt, kangelt inimine, miä `väega `kangehe kõnd, üldäss vana tümpsjalg om; tärgendäʔ rätti `kaala, kraed sõ̭ss hoit `kangõhe Plv || kange keelega `kangõhõ kõ̭nõlass Vas; `kangõhe kõ̭nõlõss, ki̬i̬ĺ om `kangõ Se
2. väga, kangesti `kańgõhõ halutass Rõu; vesi juusk `kangõhe; `tahtsõ `kangõhe tullaʔ Vas; süä om `kangõhe täüś; päiv paist `kangõhe Se
Vrd kangede

kramp2 kramp g krambi Jäm Rid Mär hv Vig, Var Nis Juu Pee Sim Trm Kod Plt Ran San Har, `krambi R(n -i VNg Vai); kraḿp g krambi (kraḿbi) spor T, VId; traḿp g trambi Kse; ramp g rambi Khk spor Sa, Muh spor L(g ramba Tõs) SJn Kõp San Vas Se; raḿp g rambi Han Mih Tõs Khn Saa Hls Krk Hel, raḿbi Rõn San Har Rõu Vas Se
1. auguga rauast ukse, värava jne sulgemise vahend `Toises `luugi `servass oli raud kramp, mes ois `luuki `kinni Kuu; `tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes - - kramp `panna `ümber `puomi `õtsa Lüg; `ukse küles on `krampi ja `piida küles on obadus; `kiskos `kambri `krambi `puolest Vai; ramp keib tabalukuga `kinni Khk; Püsta lauda ukse rambile pulk ede Kaa; meitel kuuri ustel oo koa rambid Vig; traḿp oo ukse ees Kse; tasa piäb `linki liigutama, tasa `raḿpi raksutama rhvl Khn; `vargad oĺlid `tahtnud `rampi lauda ukse küĺlest ära `kisku, aga es saa Saa; väraba kramp, kõber raud käib üle poomi Nis; krambi paad obadusess läbi, pissäd läbi; uks `pantse krambiga `kinni; vanass sidoti uksed nüärigä `kinni, aga nüid, kos puu käib `riśsi ukse ette, käib kramp `piäle Kod; Ma tei sepäl kolm raḿpi, poodin es ole `raḿpe müvvä Rõn; raḿp om lapikune, tu̬u̬l om mulk `vällä lü̬ü̬d, tõsõ ussõ sisen om aas, tu̬u̬ pandass `kaala ja sinna taba ette, vai puu pulk ette Har; panõʔ kraḿp haagilõʔ Rõu || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt Vrd krampraud
2. riiv; endisaegne ukselink – Tor Krk Rõu Se Õdagu `toukat ussõlõ raḿbi ette Rõu
3. haak – Vai Khn Juu Hls Nõo Plv Se pane uks `krambile; `kirstu uks läks `krambile Vai; Ehk ulatud `nuaga `törkis `vaoksõ rambi `lahti tegemä Khn; uśs om rambin; võta rambist `valla Hls; pane mõni pulk `pääle krambile, sis‿ta ei saa `krampi üless `tõsta; täl `olli välimäne uiss krambin, me es saame `sisse Nõo; vanast oĺl kraḿp, nüid üteldäss aaḱ Võn; kõ̭igil väŕril umma‿kraḿbiʔ; tiä võtt `värre krambist vallalõ Plv || ohjalõks `ohjõ krambiʔ Lei || [piiblil] kõva˽kaasõʔ, ega nuka pääl neli vaśk `nöpsi, `kińnipanõku krambiʔ Võn
4. tabalukk – Juu Vas
5. jäigalt ühendav poolvõru, klamber `masti `krampi kävi `masti `piida `augu ies; `raudane `masti `krampi VNg; maśt keib rambiga masti `piitas `kinni Mus;`väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle; mastikramp oo piida või kana `külges raudkramp oiab `masti `kinni Rid; `rõ̭õ̭vapoomi raḿp, raḿp om kellege [kangapoom] `kinni pannass Krk
6. pl krambi hoone ristnurgad – Ote