julgema`julge|ma, -daReP(exclHiRid; juletasseKhk; ei jule|ndsporKPõ, -nudI, -nuÄks; ipf julesidKod); M(-me, -de; julenuTrv) Puh; `julge|ma, `julgõ-TV(-me, -deSanKrl; hv, u `julgõV; julle|ldaRan[ipf -ssit] Rõn[jullõ-]; `julge, jule|da, -taTLäSan, julõ|daʔUrv, -deKrl) tihkama, söandama sie oli üks äbemata inimene, ken `julges pahandust tehaVNg; ma‿p `julge seda oma `pεεle vöttaJäm; vanad `aaved vörgud, neid äp `julgekskid änam vede `viiaMus; ei julend ise akata `reakima, ma natuke `tietasinJür; aga ma es `julge kah, süä läits küĺmäss ku jää, akasi `peĺgämeKrk; kas sa `julged `mińnä? – mes sääl jullelda, piäb mińemä; ega lina ess julleta süǵäväld seemendädä. kui tuleb vihm, lü̬ü̬b kooriku `alla, sääl ta `apnebRan; üitskõrd küsip, ei anna, tõenekõrd enämb ei `julgegi küsidäPuhVrdjulgama, julguma