julguma`julgu|ma, -daKhkMuhKäiPhlRidMarKseTõsKrkHelVõnKamRõnSanV(-mõKrl, -mmaHar; da-inf julõdaʔUrvVas; ipf julõssRõu; ess `julgoʔRäp); `jülgu-EmmRei (T ja V alal paradigma osalt segunenud verbiga julgema) = julgema p‿`julgu üksi `minna `öösseKhk; sa `jülgust seda `vaataEmm; tea kudas tä sedäsi `julgub `olla, vanad räbäläd `selgäsMar; siands `kange maru om väĺlän, et ei `julgu `väĺlä minnägiHel; kudass sa `julgusit tulla, kas sa sutt ess `peĺgäRõn; kui sa `julksi läbi mõtsa tullaʔKrl; Kuis saʔ `julksi `jalksi tulla, üü om must kuʔ hüdsi; `peĺksi, peĺksi, arʔ õks `julksiVas; [mesilaste] süĺlem sai inämbü`ise vakka aetuśs, ossaga‿ess `julgoʔ kõrraga `tarro viiäʔRäpVrdjulgama